Kehalised harjutused olid Niiluse orus esmajoones kõrgema klassi privileegiks, mille abil ülikud oma sõjalist võitlusvõimet tugevdasid, et alati valmis olla klassihuvide kaitsmiseks. Võidukäigu algus Keskajal määras kirik kultuuri ja kasvatuse värvingu. Juba kloostri- ja kirikukoolides püüti tulevastesse haritlastesse istutada veendumust, et igasugused kehalised harjutused on sulaselgeks patuks, mis ei võimalda arendada hingelisi väärtusi. Feodalismi varasel kujunemisperioodil tunnistati hariduse alusena üksnes ( seitset vaba kunsti ) - grammatikat, retoorikat, dialektikat, geomeetriat, aritmeetikat, astronoomiat ja muusikat. Kehalisi harjutusi hinnati vaid sõjalise tubliduse tõstmise vahendina. Rüütlite ( seitsme vooruse ) hulka olid arvatud küll peale muu ratsutamine, vehklemine, ujumine, vibulaskmine ja malemäng, kuid mitte ühtegi niisugust harjutust, mil oleks olnud ühtseid jooni mõne kergejõustikualaga. Ilmselt
(oktoober 1874). Sellisele rahutule ja alati ühiskondliku elu keskpunktis olevale isikule, nagu seda oli Smetana, mõjus kurdistumine eriti traagiliselt. tuli paljust loobuda, jäi järele veel looming, millele helilooja nüüd oma jõutagavarad koondaski, Ka sümfooniliste poeemide tsükkel ,,Minu kodumaa" on kurdina kirjutatud. Smetana ooperikomponistina Rahvuslike koolkondade kujunemisperioodil on ooperile osutatud tunduvalt suuremat tähelepanu, kui teistele muusikazanridele. Ooperit peeti, tänu selle sünteetilisele olemusele, rahvale kõige arusaadavamaks kunstiliigiks, mille kaudu kandusid kuulajas- vaatajasse pühad rahulikud aated. Nagu koorilaulgi, pidi ooper ühendama ja mobiliseerima inimesi võitluseks ühise eesmärgi rahvusliku iseseisvuse eest. Pealegi oli ooper ka euroopalikus mastaabis populaarsem zanr. Smetana oli rahvusliku ooperi alusepanija
annaabi.ee 
