"Laud" (19281929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid kubistlikud tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi - kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili. Üks häid näiteid on kolme kunstniku (A. Akberg, M. Laarman, H. Olvi) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse "Bauhaus" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms.Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse fotokunsti. 1923. aastal loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923
manerism (< pr. manière), stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel (u. 1630-1600), eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. maurid põhja-aafriklaste (barbarite) ning araablaste järeltulijad Hispaanias modernism uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. natura decorum (< ld.) kujundusprintsiip, üldjoontes kirjeldatud Vitruviuse poolt, kes rõhutab villa kujunduses erinevate arhitektuuriliste elementide lõõgastavate funktsioonide tähtsust, nt toad vajavad päikesevalgust vastavalt neile sobivale geograafilisele orientatsioonile. Sõna-sõnalt tähendab see looduslikku korralikkust. Raffaeli ideed Villa Madama juures illustreerivad seda kontseptsiooni erakordse selgusega. niss poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas.
oprilise keskpunkti ümber. See loob väärika, stabiilse, konservatiivse mulje. Vormivälise tasakaalu puhul saavutatakse tasakaal erineva suurusega, värviga ja intensiivsusega elementide tasakaalustamisel. Väiksema optilise kaaluga elemendid pannakse optilisest keskpunktist kaugemale ja suurema kaaluga lähemale. Nii on võimalik luua huvitavamaid, ootamatumaid ja kujutlusvõimet ergutavamaid reklaamteateid. Liikumine on kujundusprintsiip, mille alusel vaataja või lugeja tajusid suunatakse ühelt elemendilt teisele. Reklaamteates kujutatud inimeste või loomade pilgusuund suunab ka lugeja või vaataja pilku. Tajumisel iseloomustab inimest tendents minna tumedalt objektilt vi pinnalt heledale, värviliselt värvitule. Proportsionalsus – mida tähtsam on reklaamteate element, seda rohkem jäetakse talle ruumi. See aitab vältida teostuses monotoonsust.
annaabi.ee 
