lõiketemperatuuri T sõltuvus lõikekiirusest v (f=const) ja lõiketemperatuuri T sõltuvus ettenihkest f (v=const). Töö eesmärk Uurida lõikeprotsessi parameetrite mõju lõiketemperatuurile Töövahendid 1. Treipink 2. Treitera 3. Toorik- süsinikteras 4. Nurgamõõturid 5. Millivoltmeeter 6. Termopaar Seadmete kirjeldus Joonis 1.1 Lõikeriista kujundusgeomeetria mõõteseadiste kasutamise skeem Treilõikuri kujundusgeomeetria määramiseks on abi joonisel 1.1 skemaatiliselt kujutatud seadiseid sisaldavast mõõtestendist. Seadist A kasutatakse ortogonaalesinurga o ja ortogonaaltaganurga o määramisel, seadist B lõikeservanurga r ja abilõikeservanurga r' määramisel, ning seadist C lõikeserva kaldenurga s määramisel. Katse skeem ja kirjeldus Temperatuuri määramine toimub loomuliku termopaari meetodil
Kontrollküsimused: 1. Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri? Treiteri liigitatakse töödeldavate pindade alusel ning terade kujundusgeomeetria järgi. 2. Nimetage treiterade põhitüüpe. Treiterade põhitüübid on: · välistreitera, · astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4
Soonte ülesanne ja kuju: Tooriku välispinda treitakse sageli sooni.Need on vajalikud treitera väljumiseks keerme lõpus, piirikute ja rõngaste asetamiseks jne. Soone ja mahalõiketerade ehituse ja kujundusgeomeetria iseärasused: Soonte treimiseks ja tüki mahalõikamiseks kasutatakse erinevaid treiteri. Esimesi nimetatakse sooneteradeks, teisi mahalõiketeradeks. Viimased erinevad sooneteradest pika, väljavenitatud lõikeosa poolest. Soone ja mahalõiketera terikul on lõikeserv ja kaks abiserva. Kumbki abiserv asetseb ristiettenihke suuna suhtes väikese abilõikeservanurga all (1...3" ). Peale selle treitera pea aheneb talla suunas (1...3").
177. Millised on lõikeprotsessi mõjutavad sisemised tegurid? - keskmine hõõrdetegur lõikuri esipinnal - ; - sisehõõrdumise ala ja kogu kontakti ulatuses liidesel terik-laast - c ja c1; - keskmine kontakttemperatuur liidesel terik-laast - o; - tegelik esinurk - act. 178. Millised on lõikeprotsessi mõjutavad välised tegurid? Formaalselt või olemuslikult mõjutavad tegurid. 179. Millistesse rühmadesse jaotatakse välised tegurid? - geomeetrilised (lõikeriista kujundusgeomeetria parameetrid); - lõikereziim (lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus); - töödeldava ja teriku materjali omadustenäitajad; - töötluskeskkond (õhk või mingit liiki jahutus-määrdevedelik). 180. Mida nimetatakse laastutekkejõuks? Laastu tekitab teriku esipinna surumine töödeldavasse materjali. Selleks vajalikku esipinna poolt tekitatud jõud u F nimetatakse laastutekkejõuks. 181. Kirjelda lõikejõukomponenti Fz?