hõlmab nii ainulist objekti (nt Emajõgi, Jaan Kross, Võrumaa) kui ka üksikobjektide hulka, mida on võimalik pidada üksuseks, nt Audi, Valgetähe orden. 5. Arhaismid ja neologismid. arhaismid vananenud sõnad, mida tänapäeval keeles ei kasutata. Arhaismid eksisteerivad sõnavara perifeeriaalal. Arhaismide tekkeks on erinevaid põhjuseid: sõnad vananevad, kuna nendega tähistatu kaob kasutuselt (nt pidal, kolhoos, sovhoos, komnoor); sünonüümid (sageli ilmekamad ja kujundlikumad või omakeelsemad) võivad sõna kasutuselt kõrvale tõrjuda, nt pannine 'patune', penisitt 'väävel', raamatunahk 'paber', Saksamaa kukk `kalkun'; polüseemilistes sõnades võib vananeda vaid üks semeem, samal ajal kui teised säilivad keeles edasi, nt ehitus 'ehe', kadumine 'kahetsemine', katsuma 'vaatama; kogema', nilbe varem 'libe; nüüd 'siivutu'; arhaismide hulgas on ka vananenud formatiive ja grammatilisi vorme, nt ikeks 'ikka', vahelt 'vahel, mõnikord', eks `kas ei';vananeda
Kõne komponentidel (Aristotelese järgi) oli suur tähtsus. Antiikretoorika kaotas ajapikku oma praktilise tähtsuse. Alates 1930.aa, eriti 1960.aa uuritakse 9 kirjalikku teksti: traditsioonilisi Aristotelese figuure kujundeid lingvistiliste meetoditega. Kujund troop ei ole pelgalt keelesüsteemi komponent. Troobi tähendus tekib tekstis, diskursuses. Kujund tekib tekstis, mitte keeles. On kujundlikumad ja vähemkujundlikumad zanrid. Retoorika on muutunud tekstitüüpide teooriaks. Retoorilise meetodeid kasutatakse ka täpis- ja loodusteadustes. Algselt oli retoorika veenmisprotsess, mis eeldas kõneleja ja kuulaja koostoimet. Seda on kirjeldatud erootiliste metafooridega. Retoorikat laiendatakse ka bilooogia valdkonda. Kenneth Burke: Motiivide grammatika. Retoorika on sümbolite või märkide kasutamine sümboleid mõistvate olendite stimuleerimiseks. Burke'i järgi on
annaabi.ee 
