hingeaatomeist, täpsemalt vaba tahte aatomid, võivad seda teha. Epikuurlased eitavad põhjuslikku seaduspära asjade ning nähtuste vahel, oluline on juhuslikkuse printsiip: kõik olemasolev on üksnes teatava juhuse, kokkusattumuse tõttu tekkinud säärasena nagu ta on. Epikuros väidab koguni et ka elusolendite kujunemisel olevat loodus katsetanud, et lõpuks kõige elujõulisema ja täiuslikuma kujundini inimeseni jõuda. Mateeria on lõputu ning teda ümbritsev ruum piiritu. Seega on tõenäoline, et on olemas palju mitmesuguseid maailmu, mis piiritut ruumi täidavad. Kusjuures see piiritu ruum on maailmade vahealadel täidetud eriti kergete aatomitega valguse aatomitega, eetriga. , kõik maailma kehad on tekkinud aatomite pööristest, mis on kujunenud aatomite liikumisest ja ühendustest. Kosmogoonilised protsessid ja üldse kõik loodusnähtused toimuvad loodusliku seaduspära alusel
jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Näiteks: Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume heidab veerev, kustuv päike punava läike. / / (Villem Ridala.) inglise sonett vt sonett. inspiratsioon loominguline kõrgseisu hetk, mil kunstnik jõuab näiteks teose ideeni või keskse kujundini. intervjuu üks ajakirjanduse zanr, ajakirjaniku eesmärgipärane vestlus kellegagi. Intervjuu kaks peamist osa on küsimus ja vastus. Intervjuud juhib ajakirjanik, kelle küsimused moodustavad usutluse selgroo ja peavad juhtima püstitatud probleemi lahendamisele. Intervjueeritav on vastaja rollis, tema ülesanne on ajakirjanikku ja lugejaid veenda ning midagi uskuma panna. Intervjuu algab sageli jämetrükis juhtlõiguga, milles tuuakse esile põhiprobleem
annaabi.ee 
