▫Kas, kuidas ja mil määral seostub teos tänapäeva eluolu ja nähtustega? Töö näiteid. Mina tundsin, et tänapäeva seos oleks sellega, et kasvades me läheme kaasa ühiskonna normidega. Täiskasvanud inimene hindabki maja väärtust rahas, ehk mida suurem ja uhkem, siis ilmselt on ka kallis. Lapsena siiski me mõtleme, et meil on kõigest maja kus elada ning nimetame seda kodus olenemata selle suurusest või rahalisest väärtusest. ▫Kirjelda autori stiili, sõnavalikut, kujundikasutust. Raamat oli kergesti loetav. Oli lihtsate sõnadega, mis on ka lapse jaoks mõistetavad. Kogu raamat oli lihtsalt ja minimalistlikult kirjutatud. Midagi ei olnud üle paisutatud, ega liialdaselt kirjeldatud. ▫Kirjuta teosest välja sulle tundmatud sõnad/väljendid ja leia nende tähendus. Tundmatud sõnad puudusid.
Räägib kui raske on üksteisest lahti lasta. 3. Leia mõlema soneti sõnum. Mõtesta need lahti ning selgita kumbagi vähemalt 3-4 lausega. Ekstaas Teema sõnum on see, et tunne elust rõõmu nii kaua kuni elad. Kui ise oled elust ekstaasis ja oled positiivne, siis on ka elu sulle ilus ja armuline. Sina ütled Sonetti sõnum räägib sellest, et kui raske on olla eemal oma armastatust. Ja räägib kui raske on lahti lasta inimesest keda armastad. 4. Iseloomusta Underi ühe soneti sõna- ja kujundikasutust. Ekstaas Riimid on muidu ilusad ja on tore lugeda või kuulata. Aga minu jaoks on väga raske aru saada tekstist kus on mingid suvalised sõnad ritta seatud. Mitu korda lugedes sain aru. Muidu toreda mõttega ja ilusti kõlavad riimid. 5. Kirjuta hinnang loetud sonettide kohta. Põhjenda oma arvamust. (60-100 sõna) Sonettid on kirjutatud mingisuguses tundepuhangus. Need on kirjutatud kiirelt ja rõõmsameelselt. Igal sonetil on oma mõte ja mõte on alati suhteliselt positiivne. Palju on
Lõoke- Ma arvan, et selle soneti sõnum oli see, et igas pisiasjas võib leida rõõmu ning inimene peaks teadma, kuidas oma halbu mõtteid asendada heade mõtetega. Näiteks mõni inimene vabaneb oma murest nii, et veedab aega looduses linnulaulu kuulates ja võib olla keegi teine leiab lohutust kui saab süüa jäätist. Tähtis on, et sa teaksid mis sind õnnelikuks teeb ning siis ununevad ka mured. 4. Iseloomusta Underi ühe soneti sõna- ja kujundikasutust. Ära unusta pealkirja! Lõoke- Under on kasutanud epiteete, näiteks: värisev ja tuksuv; uued, julged elud. Lisaks veel võrdlusi, näiteks: tegin külaskäike kui palverändaja. Siis kasutas ta ka isikustamist, näiteks: naeru sätendava läike. 5. Kirjuta hinnang loetud sonettide kohta. Põhjenda oma arvamust. (60-100 sõna) Valge värav- Selle soneti ideest oli algus raske aru saada, kuna algus tundus, et see on sonett mingist vanast väravast
annaabi.ee 
