“Inimesed suveöös”(Ihmiset suviyössä) • Sai 1939. esimese ja seni ka viimase soomlasena Nobeli kirjanduspreemia Soomerootsi modernism • Tegemist polnud põlvkonnaga, kuid ometi kujunes selest selgesti äratuntav kirjandusvool • erinesid nii soomerootsi lüürikutest kui ka Soome üldisest luule suunast • Soomerootsi modernistide ühised jooned: vaba rütm, lõppriimist loobumine, uus kujundikasutus, sõnavara muutumine, aineala laienemine, vormi muutumine Edith Södergran (1892-1923) • Oli õppinud Peterburis saksakeelses koolis • Tundis prantuse sümbolistide, vene futuristide ja ekspressionistide loomingut • Dikter, “Septembrilüüra”, “roosialtar” “Tulevikuvari”, • Kui oli raskelt haige ja elas viletsates tingimustes, oli tema luule täis enesekindlaid ja võidurõõmsaid hüüdeid
tegelased. Ta on otsinud välja isikud, kes on olulised mitte ainult Eesti jaoks, kuid kes on eesti päritolu (ei saa alati kasutada sõna ,,eestlane") ja pidanud seda elus edasijõudmiseks varjama, tegema kompromisse, sest eestlane oli matsirahvas ja lihtsama töö jaoks. Tema tegelased on üldiselt mõistusepärased ja kaalutlevad. Sellest tuleb ka tema tegelaste kahetine seisund ja autori kujundikasutus (vastu tuult, õhuke jää). Neljaosaline romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) kujutab Liivimaa kroonika XVI sajandil tegutsenud autori, Tallinna Pühavaimu kiriku eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Taustaks on Liivi sõda (1558-1583) ja katkuepideemiad, kuid katku tähenduses võib mõista ka Eesti territooriumi endale soovivaid võõrvõime
annaabi.ee 
