vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. Nt kui sensoorses mälus oli üks puuvilju kehastavatest objektidest nähtav õun oma kuju ja rohepunase värviga, siis lühimälus talletub õuna skeem ning elustub ka semantiline representatsioon sõna "õun" vormis. Lühimälis püsib teave 20-40 sekundit. Kui selle aja jooksul sisestatakse teave püsimälu kujundavasse süsteemi, võib see ka püsimällu salvestuda. Püsimälus võib informatsioon säilida aastaid ja aastakümneid; olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on kolm peamist allsüsteemi: protseduurimälu, semantiline mälu, episoodiline mälu. Protseduurimälu on implitsiitne mälusüsteem, mis loob aluse motoorsetele vilumustele, oskustele mingeid toiminguid ellu viia (nt klaverit mängida).
inimese tahtele ja võimalusele teha valikuid. Uusajal astus Jumala kohale jumalanna «emake loodus» , aga see ei muutnud probleemi sisuliselt. Nüüd sõnastati vaid küsimus teisiti: kui palju on inimese elus looduse poolt kaasa antud ja kui palju saab inimene oma elu ise kujundada? Juba vanad kreeklased teadsid, kui palju kujundab inimese iseloomu kasvatus ja haridus. Varase uusaja mõtlejad võtsid selle teadmise üle antiikkultuurist koos usuga mõistusesse kui inimese elu kujundavasse loovasse algesse ning selle tulemuseks oli arusaam, mida esindas eriti jõuliselt valgustusliikumine: kui inimene kasvab üles nii, et ta õpib maksimaalselt kasutama oma mõistust, siis on ta ka võimeline tegema õigeid valikuid ning looma endale selle kaudu õnnelikku elu. Kasvatuse ja hariduse mõju isiksuse kujunemisele (ja selle kaudu ka inimese valikute langetamisele) on endastmõistetav ka tänapäeva Euroopa kultuuris. Et see on nii, seda näitavad ka meil ikka ja jälle lõkkele