vaid muutub ka värv, on tegu õhuperspektiiviga. Joonperspektiiviga saab üsna palju mängida, kui seda õieti ära kasutada, nii saab näiteks muuta suured ruumid väiksemaks ja vastupidi, kuid seda eeldusel, et on ainult üks vaatekoht, sest kõrvalt vaadatuna võib see hoopis kentsakana tunduda. Õhuperspektiivis tuleb arvestada sellega, et mida kaugemale antud objektist minna, seda rohkem ta värvid muutuvad, enamasti sinakaks, ning vormi siluett hägustub. Et kõik kujundatu ilusti välja tuua, on vaja seda õigest kohast näidata, ehk siis mängu tuleb vaade. Sellega saab näidata maastiku kujundust tervikuna või siis selle tähtsamaid osasid. Vaadet jaotatakse neljaks: vaatepunktist (vaatekohast); raamistusest; keskplaanist; vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks on koht mis on kõige paremini vaadeldav. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu juhtimine fookusele. Fookuseks võib olla suvaline objekt, mis oleks piisavalt tähelepanuväärne
kaotanud. Paljud peavad seda üdini naeruväärseks, kuid millegipärast ei väsi needsamad irvhambad imetlemast kõrgema seltskonna daame ja härrasid, kes neist “vanamoodsaist” reegleist kinni peavad. Harmoonia ehk kooskõla on võimas käskijanna. Seepärast peaks endalt küsima “Kas see sobib mulle?” ja veidi aja pärast “Kas see sobib tollega?”. Vaev saab tasutud. Tulemuseks on elegantne välimus, harmoonia looduse antu ja enda kujundatu vahel. Võime pidada seda isikupäraseks stiiliks. Muutub aeg, muutuvad kombed, arusaamad, mood. Mood muutub detailides, stiil on ja jääb. Isikupärane stiil ei piirdu ühel hooajal pakutavaga, vaid mineviku, oleviku ja tuleviku ühendamisega. Minevik moe seisukohalt on igihaljas klassika, mis on alati moes ja moodustab nii naise kui ka mehe garderoobi raudvara. Olevik dikteerib ajakohased detailid, tulevik on ajavaimu ja tulevikutunnetuse tajumine, lisaks avangardsed nüansid.
annaabi.ee 
