Kui aga on reaalne nõudlus, tekib ka pakkumine – see on turumajanduslik seaduspärasus. Niisiis iseloomustas aega, millal tekkis niisugune sotsiaalne nähtuse nagu sofistid, protsess, mille käigus diferentseerus varasemalt suhteliselt homogeenne ja staatiline ühiskond erihuvilisteks ühiskonnaosadeks, kelle jaoks senini traditsiooniga etteantud ühiskonnakorraldus oli saanud dünaamiliseks, avalikult debateerivaks ja eesmärgipäraselt kujundatavaks asjaks. Neid väheseid teateid, mis filosofeerivate sofistide mõtlemisest on säilinud, tulekski vaadelda selle ühiskondliku protsessi avalduste teoreetilis-mõisteliste üldistustena. Samas ei olnud sofistid-teoreetikud osutatud ühiskondliku transformatsiooni erapooletud vaatlejad, vaid sotsiaalse nähtusena ise antud protsessi poolt tekitatud ning selles aktiivselt osalejad, kes ka peegeldavad osutatud muutust iseenda positsiooni perspektiivist.
Selgitage alternatiivide ruumi olemust ja juhitavate tegurite rolli alternatiivide ruumi kujunemisel. Tegurite juhitavus määratakse otsustuse elluviimise konkreetsete ajaliste ja ruumiliste tingimustega. Tegurite juhitavuse adekvaatsest analuusist sõltub paljuski otsustuse ettevalmistamise protsessi edasine edukus. Tegurite juhitavusest lähtudes jagatakse majandussubjekti tegevusruum tema poolt kujundatavaks alternatiivide ruumiks ja tema tegevuse tulemusi mõjutavaks väliste tegurite ruumiks. Alternatiivid kujundatakse juhitavate tegurite konkreetsete väärtuste kombinatsioonidena (tinglikult juhitavate tegurite väärtused juhi määratavas muutumise piirkonnas). Alternatiivseks tegutsemisvariandiks on juhitavate tegurite konkreetsete väärtuste igasugune kombinatsioon (igalt juhitavalt tegurilt uks väärtus), mille