-eluringed: spetsialiseeritus, pikkus ja keerulisus suureneb. -sümbioos: suureneb mutualism ehk vastastikune kasu -entroopia ehk süsteemi energia hajumine: väheneb -informatsiooni hulk: suureneb -üldine energia ja toitainete kasutuse efektiivsus: suureneb -paindlikkus: väheneb -vastupidavus: suureneb 64. Kliimaks- Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad. Diskliimaks- Allogeense teguri mõjul kujunev lõppkooslus(ilma teguri mõjuta ei peatuks suksessioon selles staadiumis) 65. Kliimaksiteooriad * Monokliimaksiteooria üle mingi klimaatilise vööndi kõik suktsessiooniseeriad koonduvad samasse kliimaksisse * Polükliimaksiteooria regiooni kohta palju kliimakseid
ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? Suureneb biomass ja hingamine, väheneb produktiivsus. Suureneb liigiline mitmekesisus (erinev sekundaarse ja primaarse suktsessiooni korral). Muutub erinevate strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. 9. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad. Klimaatiline – klimaatilise regiooni kliimaks, üks kliimaks. Eestis nt laanekuusik. Edaafiline – mullastiku teguritega iseloomustatav kliimaks, mitu kliimaksit. Eestis nt. kuivendamata raba. 10.Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid.
annaabi.ee 
