2) arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: 1) Preisi üldine maaõigus 1794; 2) Code Civil, ka Code Napoleon – 1804; 3) Austria üldine tsiviilseadustik – 1811. Õiguseajalugu 19.saj Alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õgiuse loomise ja kujunadamise allikaks. Said aru, et kehtiv õigus peab olema avalik ja tuntud. Publitseerisid seaduslikke akte. Euroopa riikides kujunes seadusamdlik bülletäänide süsteem. Oli konstutsionalismi areng ja järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel, ja kodifitseerimise areng. Euroopas 19.sajandil oli konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsionalismi areng 19 sajandil kulges eelkõige kahes suunas: 1) Põhiseaduste parlamentariseerumine;
•Ühtne haldussüsteem, käsuliin ja kontroll •Ühtsed normid ja reeglid terves süsteemis •Täiuslik allumine või täiuslik kontroll •Täiuslik teave, kommunikatsioon ja koordinatsioon •Piisav aeg koondada vajalikud ressursid Probleemid: poliitilise kontrolli nõrkus ja liigsuured nõudmised (valitsuse ülekoormus) HINDAMINE: elluviimisele eelnev analüüs e PROGNOOSIMINE, elluviimise käigus toimuv analüüs e monitooring ja elluviimise järgne analüüs-audit POLIITIKA KUJUNADAMISE JÄRGUD: 1. Päevakorra kujundamine: Otsustatakse, millised küsimused formaalsetesse institutsioonidesse otsustamiseks võetakse 2. Poliitika sõnastamine: Poliitika eesmärkide ja nende saavutamise strateegiate kavandamine. 3. Poliitika legiteerimine: Toetuse mobiliseerimine poliitikale ja õigusaktide vastuvõtmine. 4. Poliitika elluviimine: Institutsionaalsete ja rahaliste vahendite eraldamine poliitika elluviimiseks. 5