seaduspärasuse avastas 1660. aastal inglise füüsik ja loodusteadlane Robert Hooke. Tänapäeval tuntakse seda seost Hooke’i seaduse nime all. Miinusmärk viitab asjaolule, et elastsusjõud on suunatud alati deformatsiooni suunale vastupidiselt. Võrdetegurit k nimetatakse deformeeritud kehajäikusteguriks ehk lihtsalt jäikuseks. Jäikustegur sõltub keha materjalist, mõõtmetest ja kujust ning selle mõõtühik on 1 N/m. Hooke’i seadus kehtib vaid keha mõõtmetega võrreldes väikeste kujumuutuste korral, mil deformatsioon jääb absoluutselt elastseks. Suuremad deformatsioonid põhjustavad keha sisemises ehituses pöördumatuid muutusi ja seetõttu muutub ka esialgset kuju taastav elastsusjõud. Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks. Ringjoonelisest liikumisest ehk tiirlemisest saame rääkida siis, kui keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised ning
MÜÜRITÖÖD 2009 S 16 KIILSILLUSED 4) KAARSILLUSED R 4.2.2 LIIKUMISVUUGID Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: • temperatuuri kõikumine • niiskuse kõikumised, kokkutõmbumine ja laienemine • ehitamisaegse niiskuse aurumine • tarindite ja aluste liikumine PRAGUDE ENNETAMINE • kujumuutuste ülekandmine liikumisvuukidele • tarindi tugevdamine armatuuri lisamisega LIIKUMISVUUKIDE ASUKOHAD Liikisvuugid tehakse kohtadesse, kus müüri vaba liikumine on häiritud: • nurkadese • ehitusliku liikumisvuugi kohale • konstruktsiooni muutuste kohale • ehituskõrguste muutuste (üle 3m) kohale • seina paksuse muutumise kohale • erinevate koormustega ehitusosade vahele (korruselisuse muutus)
Populatsioonile Kollektiivne efektiivne Keskmise efektiivse doosi ja inimSv doos eksponeritud inimeste arvu korrutis Dosimeetria Kiirgusohu hindamiseks on vaja teada dooside suurust. Mõõdetakse kas ekspositsiooni X, mis siis arvutuslikult muudetakse doosiks, või absorbeerunud doosi. Dosimeetria põhineb kiirguse poolt aines põhjustatud füüsikalistel ja/või keemilistel muutustel. Lisaks kasutatakse bioloogilist dosimeetriat, kromosoomide kujumuutuste alusel tehakse kindlaks, kas isik on saanud kiiritada. Meditsiinis on dosimeetria igapäevases kasutuses kiiritusravis vajalike dooside määramisel ja kiirgussfääris töötavate inimeste individuaaldooside mõõtmisel. Kiirgustöötajate individuaaldoose mõõdetakse kas foto- või termoluminestsentsdosimeetritega. See on rutiinne tegevus. Ionisatsioonikamber sobib kiiritusravis kasutatavate dooside ning röntgenuuringute ajal hajunud ja otses kiirguse mõõtmiseks.
annaabi.ee 
