Joonista harilikuga pilt ette, kusjuures tee välispiirjooned laiemad. Värvi pilt õlipastellidega kuid ära värvi laie piirjooni. Ole kindel, et värvitud pinnal ei ole valgeid või õrnalt värvituid kohti. Lase 5 minutit õlipastellidel kuivada ning värvi kogu pilt mustaga üle. NB!Peab olema värvitud paksu värvikihiga. Lase värvil täielikult ära kuivada.(Umbes pool tundi soovitav) Võta hambaork ja kraabi pilt välja. Selleks on mitu moodust. Võid kraapide erinevate kujukestena (nt kriipsud, ringid, mullid, ruudud, südames ja mis iganes muu pähe tuleb) ja võid kraapida ka lauspuhtalt kõik välja. Valminud on mustal taustal ilus pildike. NB! Kraapimistäpsus vajab harjutamist. 6.4.2. Pilt mustal taustal. Värvi mitme erivärvi õlipastellidega paber üle. Värvikiht peab olema paks. Lase umbes 10 minutit värvidel kuivada ja kata pilt jälle musta värviga. Lase mustal värvil täielikult kuivada. Kui värv on kuivanud, hakka hambaorgiga pilti välja kraapima
www.harappa.com/indus/28.html Harappast leitud pitsat kujutab suure loti ja kõverate sarvedega seebu pulli. Seebu pulli motiifi võib enamasti leida pitsatitelt, mis on pärit suurtest linnadest nagu Harappa ja Mohenjo Daro. Seebu pulli harv esinemine pitsatitel on imekspandav kuna küüruga pull on korduv element Induse regiooni nii rituaalidega seonduvas kui dekoratiivses kunstis. Pulli on kujutatud nii maalitud saviesemetel kui ka kujukestena. Seebu võib sümboliseerida juhti, olles seega 8 kõige võimsamate ja tähtsamate klannide (suguvõsade) sümboliks ka iideses Indias. www.harappa.com/indus/27.html Mohenjo Darost leitud ükssarvikuga pitsat, mis on glasuuritud ja põletatud steatiidist, mõõtmetega 5,08x5,08 cm. Ükssarvik on ükslevinumaid motiive Induse pitsatitel. Pitsatil on tavapäratult pikk ,,kirja" (sümbolite) rida, mis koosneb kaheksast elemendist
maailma vanimaks põletatud savist esemeks. Kõrgus u 11 cm ja maksimaalne laius 4,3 cm. Samast kohast leitud ka põletatud savist loomakujukesi (karu, lõvi, mammut, ninasarvik jt), ka üle 2000 põletatud savist palli. Ühest Dolni Vestonice majast leiti põletusahju jäänused vanim kogu maailmas. Hoone paiknes teistest samaaegsetest majadest eraldi ja oli osaliselt mäkke kaevatud. See oli esimene koht maailmas, kus tunti keraamikat, mitte küll savinõudena, vaid kujukestena. Põletusahju uuriti 1951. a. Selgus, et maja põrandal oli palju põletatud savist kujukesi erinevate loomade pead (nt lõvi, karu, rebane); katkised inimesekujukesed, sh veenused. Rohkesti kaunistusi luuesemetel, sh tööriistadel. Peamiselt geomeetriline ornament (kuuseoksamotiiv, meander), ka loomad. Mõnikord on geomeetrilisi ornamente peetud omaaegseteks kalendriteks. Luuesemeid värviti sageli ookriga. 35
annaabi.ee 
