retseptoreid). Kui seda ülaltoodud lõigus kirjeldatud infot ei teaks ja visuaalselt erinevusi otsiks, siis hakkab homunkuluste juures silma asjaolu, et ühel neist on keskmisest inimesest suuremad kõrvad, aga teisel ei ole neid põhimõtteliselt üldse. Inimesed ei vaja oma elutegevuseks ja ka ellujäämiseks enamasti oskust oma kõrvu liigutada (mõni ei ole selleks üldse võimeline), seepärast on motoorsel kujukesel kõrvad üsna olematud. Tundlikkuse seisukohalt on nad aga rohkem esindatud ning seepärast on sensoorsel homunkulusel võrdlemisi suured kõrvad. Mõlemal homunkulusel on proportsionaalselt kõige suuremaks kehaosaks käed. Motoorsel homunkulusel on suured käelabad tõenäoliselt sellepärast, et inimese jaoks on need nö evolutsiooniliselt välja kujunenud “töövahendid” ja aitavad tal peamisi toimetusi läbi viia
mõõtmetega üks suurimaid naise kujukesi, mida Harappast leitud. Kujul on peakate, millel on mõlemal pool olnud väikesed anumad kuid nende otstarve pole päris selge. Sealt on leitud jälgi mustast pigmendist (kasutati kui juuksevärv näiteks, mingil kosmeetilisel eesmärgil) või tahmast (esialgselt võis tegemist olla oliga ning kujukest kasutati justkui lambina). Kujukesel on ka mitu rida kaelaehteid. http://www.harappa.com/indus/50.html Vasakul olev kuju on samuti terrakota, uhke lilledega peakatte ning selles olevate kausikestega. Ka see kujuke kannab ohtralt kaelakehteid, lisaks on näha ka mingisugune vöö. Leitud Harappast. http://www.harappa.com/indus/51.html Naist või jumalannat kujutavad terrakotafiguurid olid tavalised, pronkskujukesi aga leidub vähe. Pildil olev ,,Tantsiva
vallas. Kogu teave rõivastuse kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad. On märke, et mõiste ,,lõige" on pärit just Kreetalt, sest minoslaste rõivad järgisid juba kehavorme, samal ajal kui teised kultuurid kandsid mähitud või volditud rõivaid. Minoslastele omistatakse ka peakatete kasutuselevõtt. Ühel varase Kreeta kujukesel 2000. a e.Kr on mitmejärguline volangidega seelik, mis on pingutatud puust, kõrkjatest või metallist võrudele esimene karkassiga seelik. Pihikuosa moodustus tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis toetas rindu altpoolt, aga jättis need katmata, rätikust moodustus ümber kaela kõrge krae. Rüü juurde kanti teravatipulist peakatet. Minose rõivastus saavutas haripunkti 1700-1500. a e Kr. Garderoobi põhilised
annaabi.ee 
