L’ art pour l’art –kunst kunsti pärast (elu ja kirjandust ei tohi segada,
kunstil pole enam ühiskonlikku funktsioone, pole moraali)
Materjali kirjeldamine, palju omadussõnu, mis välj värvi kujutusi
Müstikad, süntees (näevad muusikat, kuulavad värvi)
Huysmans, Gustave Moreau
Charles Baudelaire kui dekadent ja eelsümbolist
Kirjutas Aleksandriinis
Kesaegse luule initsiator
Rasked kujudid hallunatsioonid
Sümbolistlikud ideed
Naturalistlikud elemendid
Kurja lille põhiteemasid on ideaalide kättesaamatus ja kurjuse valitsemine,
tõi luulesse suurlinkliku võõrandumise problemaatika
Erootilises luules esineb ka groteski
4 Vastavused/correspondence
Loodust võrreldatakse inimlikku asjadega
Häältekirjeldus, värvide, muusikalõhn
Puu on sümbol
Naturalism dekadentism
Rafineeritud
kutsumusest inimeseuurijana. Tema seda laadi portreed fantastilisus seisneb mõne tüüpilise inimliku nõrkuse või pahe, nagu ahnus, ihnus, täissöönud nüridus, vagatsemine vms, groteskse üldistamises. ,,Põrgus" päästab ta lahti inimhingedes pesitseva looma, andes selles peadekogumis otsekui koondpildi inimest muserdavaist jõududest. Ei puudu siit ka tuldsülgav 6 masininimene ja plahvatav pea, mis koos kolbaga krooni kaotab kujudid, mille seost militariseeruva ühiskonnaga, kaasaegse poliitilise situatsiooniga on kunstnik ise kinnitanud, ent mille sotsiaalne päritolu niigi selge on. ,,Põrgu" on ajendanud tõmbama paralleele Hieronymus Boschiga1 ning vahel ka belglase James Ensoriga2. Tekib ka kirjanduslikke assotsiatsioone, näiteks Dante ,,Põrguga", ,,Jumalikust komöödiast" või Henri Barbusse'i romaaniga ,,Põrgu". Märkimata ei saa jätta sürrealismi fantaasiat vallandavat mõju, mis ei
annaabi.ee 
