olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised. Tähtsaim kultuurikolle - klooster. Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster. Frantsiskaanid ja dominiiklased olid kerjusmungad. Tsistertslased olid suletumad (suures saavutused põllumajanduses ja aianduses). 1407 - Pirita klooster birgitiinlaste poolt. See oli sega klooster - nunnad elasid koos munkadega aga lahus. ARHITEKTUUD JA KUJUAV KUNST Gootika ajajärk. Kaunimad tulemused arhitektuuris olid Prantsusmaal, mida kaugemal Prantsusmaast, seda lihtsam ja massiivsem oli arhitektuur. Gooti arhitektuur Eestis: Tallinna Oleviste kirik, Tartu Toomkirik, Tartu Jaani kirik (terrakotafiguurid), Karja kirik Saaremaal (raidkivikaunistused.) 2.arhitektuuripiirkonda: Põhja-eesti paekivi ja Lõuna-eesti telliskivi. Kauneim gooti arhitektuuri mälestus 1248 - Tallinnale anti linnaõigus.
Eesti keelest vaja luua kultuurkeel, mis võimaldab ennast väljendada teiste tasemel. (NB: Aaviku keele kujutamisest loovad hea pildi tema tõlked Edgar Allan Poe õudusjuttudest). -Aavik pooldas uue keele loomist, Tuglas keele traditsioone teataval määral rohkem. - Noor Eestil oluline panus eesti filosoofilise keele kujundamisel - raamat ka kunstiobjekt, tõusis raamatukujunduse tase (Nt Laikmaa pildid) -lai huvi kultuuri eri ilmingute vastu (teater, tants, kujuav kunst). -vanemat põlve häiris nende kosmopoliidne idee, ülbe ja arogantne hoiak. Samas olid nad üliolulised, eriti Tuglas, kes toimetas kirjandusseltside kallal - 30.l hakati kirjandusest ootama rohkem rahvuslikkust ja realismi ( Noor Eesti kunagised ideed enam ei sobinud). - Eesti Kirjanike Liidu kõrvale tekkis Eesti Rahvuslikkude Kirjanike Liit.... -40. 50.tel NSV alguse pool, noor eesti ideedesse suhtuti negatiivselt (peeti
annaabi.ee 
