iseeenses seda ei saaks me kunagi teada ka kõige selgema meile antud nähtuste teadmise kaudu. Näiteks pole kahtlust, et õiguse mõiste, mida kasutab terve mõistus, langeb täiesti kokku sellega, mida võiks sellest arendada kõige peenem spekulatsioon, vaid selle erinevusega, et argises ja praktilises kasutuses me ei teadvusta erinevaid ettekujutusi, mis selles mõttes esineb. Kuid [] sellel alusel ei saa kinnitada, nagu omaks argine kujtlus meelelist iseloomu ja sisaldaks vaid nähtumust: õigus ei saa üldse ilmneda, õiguse mõiste sisaldub arutluses ja kujutab endast tegude (moraalset) omadust, mis on neile omane iseenesest. Aga vastupidi, meeleline kujutlus kehast ei sisalda midagi sellest, mis oleks omane esemetele iseenesest; see väljendab üksnes millegi nähtumust ja seda viisi, kuidas see miski meid mõjutab;..." (Puhta mõistuse kriitika §8. Üldised märkused transtsendetaalse esteetika juurde).
Füüsiline mina taju ühiskond Kui tegemist on kujutlusega oma kehast, siis on tegemist mõistega ühiskonna tasandil. Muidu seotud ka riietega. Kujutlus oma kehast koosneb kolmest parameetrist: a) kujutlus oma keha suurusest- varieerub kõige rohkem, nt kaalu kohta. Kas kaalu on üle- või alaväärtustatud. (Katsed- pildid keha suurustest, kus naised hindavad oma keha number suuremaks). Ka nn uksetest. Ülekaaluliste kujtlus oma kehast on tugevalt moonutatud- nende keha ei kuulu neile, vaatavad end kui passipilti. Sama asi on ka rasedatega (eriti esimestel kuudel). Ka anorektikutel ja buliimikutel sama asi- ülehindavad oma keha suurust. Normaalkaalulistest ¼ ülehindavad oma keha suurust, neist 12-14% on mehed. Mehed ülehindavad enamasti oma reisi, naised aga puusi, taljet, põski ja reisi. b) kujutlus keha piirjoontest- kui selged või püsivad need on.
annaabi.ee 
