rakendavate pukkkraanade tstevime on kubi 800t. Masslasti laadimiseks kasut laadimissilda. *kerge pukkkraana vib olla ka hkrehvidega ratastel. *Poolpukk-kraana ks rbas on maas, teine lal. *Kaabelkraanal asendab silda tugede vahele pingutatud kandetross, millel veotrossi tbest liigub rippvanker. *Sille on 150-600m, erijuhul le 1km, tstevime harilikult kuni 25t, erijuhul 150t. *Kaabelkraana on otstarbekas suurtel puidulaoplatsidel, karjrides ja vesiehitusel. *ta vib olla kujndatud ka radiaalkraanana, selle ks ots liigub ringjoonel ber teise. *Noolkraana tpi kraanadel--nool-, torn-, prtaal-, konsol-, jmt kraanal -- on lastihaardeseadis riputatud kraananoole vi seda mda liikuva lastivankri klge. *Haardeulatust saab muuta noole kaldenurka vi pikkust muutes vi noolele liikuva lastivankri abil. *Haardeulatuse suurenedes tstevime enamasti vheneb. *Liikurkraana tstevime on harilikult kuni 120 t krgus kuni 150 m.
Algselt hoone külgedel asunud kõrvalsissepääsud müüriti hiljem kinni. 1616 Maiste, J., Polli, K., Raisma, M. (2003) Alma Mater Tartuensis Tartu Ülikool ja tema arhitekt Johann Wilhelm Krause, Tartu; Pakett 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 1717 Aluve, K., Valdre, R., (1970) Tartu Ülikooli aula, Tallinn; Eesti Raamat Esimese korruse pikiteljel kulgeb keskkoridor, kust pääses õpperuumidsesse, mis on kujndatud äärmiselt lihtsalt. Ebatavaline on ka tagasihoidlikult kujundatud vestibüül ning teise korrusele viiv peatrepp, mis Napoleoni sõdade aegsete rahaliste raskuste tõttu algsest paraadsemast lahendusest realiseerimata jäid.2 Peahoone kõige pidulikum ruum on keskrisaliidi laiune läbi teise ja kolmanda korruse ulatub aula Eesti väärtuslikem ampiirstiilis interjöör. Aula on kõrge peegelvõlvlaega saal.