Okroska külm kaljasupp Oskustööline Odramärg õlu P Pagar Pansion pansionaat Pokaal Poleerima - läikima Praktika Põll R Raguu aedviljaraguu Reserv tagavara Religioon usund Registraator registreerija Reklamatsioon kahjutasunõue halva kauba puhul Ravioolid pelmeenitaoline Itaalia toit Roog küpsetis S Saago saagopalmi tärklisest toiduaine Saker riisivein Salatkress maitse ja salatitaim Savoia kähar peakapsas Selters soodavesi Sekk Kuivvein Selve - iseteenindus Sorbett mahlajäätis S Sampanja Sarlott magus vormiroog Sartöös liköör Serbett idamaine karastusjook Soppen õllekann Sveitser uksehoidja Z Zartinjöör pärl Zelee tarretis Zest viibe Zalusii - U Ubrik Ulukiliha metslooma liha Usanmjan Aasia maitseainesegu Utilitaarne kasust lähtuv V Vaakumpakend Vaalima rullima (pesu-tainast) Vaarak kohupiimasai Vormiriie Ö Önoloogia veiniteadus Ööbima Ööpäev
väikesele veinitehasele vaid vähesel määral, aga tänu sellele on maaveinid ka tervislikumad. Pudelipuudus sundis Võhu veinitegijaid 1991. aastal alustama lahtise veini müüki majandi keskuses Pajustis, suviti ei valmistanud isegi 2000-4000 liitri veini läbimüük päevas mingit raskust. Toormaterjali nappus tingis 1990. aastal selle, et hakati sisse vedama viinamarjaveini Moldovast, Usbekistanist, Aserbaidzaanist nii raudteel kui autoveokitega. Näiteks moldovlaste kuivvein Aligote puhkas Võhus vähemalt 10 päeva, seejärel ta filtreeriti ja alles siis villiti pudelitesse. Nende veinide sildid olid originaalsed, vaid kork reetis sidemeid Eestiga. (Lään 1993: 55) Tänapäeval toodetakse Võhu veinitehases Võhu Juubeliveini, Hõõgveini, Mustsõstraveini, Jõhvikaveini, aga ka kangestatud puuviljaveine. Võhus asub ka veinimuuseum, mis on avatud külastajatele. Valtu
annaabi.ee 
