seened. Jalgade seenhaigus avaldub peamiselt neljanda ja viienda varba vahele tekkiva naha ketenduse, lõhenemise ja punetusega. Haigus võib esineda ka mujal labajalgadel -- jalatallal (kandadel) jalaseljal. Haigestunud piirkond sügeleb, kipitab, valutab ja tekitab põletustunnet. Haigus võib avalduda ka villikestena. Jalaseen võib põhjustada ketendust üle kogu jala, mistõttu peetakse seda tihti ekslikult jalanaha kuivuseks. Jalgade seenhaigus on väga laialt levinud probleem, mida pole põhjust häbeneda ja mida tuleb ravida. Sellega puutub kokku keskmiselt iga neljas eurooplane (Aasias isegi iga kolmas kodanik) ja kõige sagedamini tabab tõbi 2040aastasi mehi. Kuidas jalaseen nakkab? Jalgade seenhaigusesse on väga lihtne nakatuda. Enamasti saadakse nakkus kohtades, kus jalad on paljad. Nakatumine toimub haige inimese küüntelt ja taldadelt
ketaspressides. Pesul toimuvad protsessid Pressimine Pressimine võimaldab leelist mehaaniliselt eemaldada teda lahjendamata, kuid kogu leelist selliselt kätte ei saa. Ei ole võimalik tekitada nii suurt survet, et saaks eemaldada leelist täielikult kiudude kapillaarsüsteemist. Vedeliku eemaldamist takistab kapillaarrõhk. Kapillaarrõhu kasv kapillaaride läbimõõdu kahanemise tulemusena tasakaalustab välise surve. Laboratoorsed katsed survel 15 MPa andsid massi maksimaalseks kuivuseks 60%. Filtratsioon Filtratsiooniprotsess toimub trummel- ja lintfiltrites, sõelpõhjaga basseinides, kateldes ja difusöörides. Filtratsioonikiirus on isloomustatav Poiseuille võrrandiga, mis määrab ajaühikus läbi pinnaühiku filtreeruva vedeliku koguse. Õhukese filtreeriva kihi puhul ( trummelfilter ) on kihi kokkusurutuse aste kihi paksuses peaaegu ühesugune. Läbi paksu kihi filtreerimisel tiheneb
annaabi.ee 
