oma kehakaalust(15-18 kg kuivainet). Juhul kui silo on liiga märg, ei suuda loomad vajalikku kogust süüa, et rahuldada kuivaine vajadust. Tänu intensiivsele mäletsemisele ja suurtes kogustes sülje eraldumisele tõuseb looma vatsas pH. Üheks enamkasutatavaks võimaluseks on kuivsilosöötmine või siis silole lisaks korraliku heina lisamine söödaratsiooni. Selleks, et loom rohkem mäletseks, kasutatakse muljutud teravilja söötmist. Kuivsiloks nimetatakse anaeroobsetes tingimustes konserveeritud rohusööta kuivaine sisaldusefa 40-60%. Närvutatud heintaimedel mikroorganismid ei paljune või siis paljunevad aeglaselt. Hallitusseened on võimelised paljunema ka kuivemal materjalil, aga nad on aeroobsed bakterid. Happed moodustuvad kuivsilos aeglasemalt kui tavalises silos ja pH jääb kõrgeks. Selle tulemusena säilivad suhkrud. Kuivsilo kvaliteeti mõjutavad tegurid: lähtematerjali kuivaine sisaldus, mis suunab
W2 teravilja niiskus pärast kuivatamist % kuivatuskadu (kg) = S(W1- W2)/(100- W2) 30 kus S teravilja mass enne kuivatamist kg Teravilja kaalu suurenemine ja kahanemine: x = 100(w2-w1)/(100-w2); x = 100(w1- w2)/(100- w2) kus x kaalu kahanemine või suurenemine % w1 teravilja algniiskus % w2 teravilja lõppniiskus % Kui ühte ja sama kultuuri kasutatakse mitmeks otstarbeks (siloks, heinaks, kuivsiloks, seemneks jne), siis arvestatakse omahind igale toodanguliigile eraldi, kasutades ümberarvutusteks koefitsiente, mille alusel kogu kulutuste summa erinevatele toodanguliikidele jaotatakse. Loodusliku heina omahind leitakse tegelike kulutuste alusel; kultuurheina- ja karjamaade rajamise kulud mis lülitatakse esialgu lõpetamata tootmise kuludesse, kantakse toodangu omahinda proportsionaalselt tegeliku kasutamisaja jooksul. Silo omahind tehakse kindlaks tegelike kulutuste alusel
annaabi.ee 
