Kui silohoidla lahti võetakse, algab riknemine. Talvel õues rikneb aeglaselt, laudas soojas aga kiiresti. Viiendaks on lähtematerjali botaaniline koosseis ja taimiku arengufaas. Parim on liblikõielisterohke rohi ja põldhein niita õitsemine algfaasis täisõitsemiseni. Söötmine on mehaniseeritav, omadustelt on kuivsilo koresööda ja mahlakate söötade vahepealne. Head kuivsilo sööb lehm päevas 25-40 kg, kui on halb silo, ei või anda üle 10 kg päevas. Kuivsiloga ei saa heina täielikult asendada. Teraviljad Teravilja kasvatatakse enam kui poolel maailma külvipinnal. Enamasti toiduks, kuid suureneb ka kasvatamine loomasöödaks ja tehniliseks otstarbeks. Kõige rohkem läheb toiduks nisu, siis riis. Eestis tüüpiline leivavili on rukis. Mais ja sorgo on tähtsad Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Teravili on hästi seeduv valgu ja tärklise suhe on inimorganismile sobiv
Halvad on nad sellepärast ,et nad lagundavad piimhapet. Hallitusseened takistavad piimhappe bakterite tegevust ja paljundamist.. nende elutegevuse produktid. Tuleks kasutada konservante mis viivad pH kiiresti alla. Üheks eelduseks,et hästi sileeruks on vaja puhtaid mahuteid. Loomad ei jõua enese isu rahuldamiseks nii suurt kogust silo tarbida, liiga suur kogus happelist sööta , viib looma vatsas Tänu intensiivsele mäletsemisele on pH normaalne. Loomi on võimalik toita ka kuivsiloga,siis võib lisada ka heina. Saab söötmiskordade arvu lugeda. Kuivaine sisaldus 40-60 %. Oluline on,et lähtaine materjali kuivaine sisaldus oleks 40- 50 % juures. Kui niiskust on rohkem võib tekkida võihappeline käärimine, kui aga niiskust on vähe on raskem õhku eraldada. Väga palju sõltub kuivaine kvaliteedist. Samuti ka pikemat massi kasutades ei ole võimalik õhku eemaldada. Kui õhku on palju, siis silo kuumeneb ja toitainete kaalud on suured