kondensatsioonituumadena õhus, soodustades niiviisi pilvede moodustumist ja muutes kliimat jahedamaks. Väävli- ja lämmastikuühendid võivad õhus ka kuivalt, fotokeemiliselt hapenduda (oksüdeeruda) gaasiliseks väävel- ja lämmastikhappeks. Järelikult tekitavad need traditsioonilised hapestavad ühendid ka fotokeemilise saaste.(P.Anttila 1996) Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Kuivsadenemise intensiivsus sõltub saasteainete ja pinna keemilistest, füüsikalistest ja bioloogilistest omadustest ja seda on raske mõõta, sest erinevad pinnad (naiteks vee- ja taimepind) seovad saasteaineid erinevalt. Märgsadenemine moodustab hinnanguliselt 50-70% vääveldioksiidist ja lämmastikoksiididest pärinevate ühendite kogudepositsioonist.(P.Anttila 1996) Hapestumise seisukohalt on olulised lämmastiku oksiidid. Lämmastikoksiidid moodustuvad
Atmosfääris leiavad aset keemilised reaktsioonid, mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained (hape, sulfaadid, nitraadid, osoon jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik atmosfääris olevad lisandid sadenevad lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: kuivsadenemine ja märgsadenemine. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla. Õhusaaste levikut mõjutab atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Ilmastik saasteallika ümber määrab, missuguste omadustega saasteained ringlusse lähevad. Looduslikud õhusaasteallikad. Vulkaaniline tegevus eraldub väävliühendeid, kloor- ja fluorvesinikke Bioloogiline lagunemine tekib vesiniksulfiidi
Smith. Ta pani tähele, et suurtes linnades, kus põletatakse palju kivisütt, lagunevad hooned palju kiiremini kui mujal ja süüdistas selles happelisi sademeid. Tänapäeval teadlased tarvitavad üldjuhul nimetust happeline depositsioon (sadestumine), kuna suur osa happelistest ühenditest eraldub õhust ka täiesti kuiva ilmaga (Maasikmets 2004: 35-36). Happelised ühendid võivad maapinnale sattuda koos vihma, udu või lumega (märgsadenemine), aga ka läbi kuivsadenemise, see tähendab gaasilisel kujul või aerosoolidena. Kuivdepositsiooni põhjustavad nii õhurõhk kui ka õhuvoolud, mis kannavad saasteained maapinnale. Kuivsadenemise intensiivsus sõltub saasteainete ja pinna keemilisest, füüsikalisest ja bioloogilisest omadusest (Maasikmets 2004: 37). Happelised sademed tekitavad lämmastiku ja väävli oksiidide lahustumisel vihmatilkades. Kuna atmosfääri koostisesse kuulub vääveldioksiid, on ka puhas vihmavesi lahustunud
annaabi.ee 
