Aga selle rütmi tajumiseni jõudmine on omaette kunst millele saabki kaasa aidata rütmitaju arendamine juba varajases lapsepõlves ajal, mil tegelikult ollakse oma sisemiste rütmidega veel suuremas kooskõlas, kui hiljem, mil on vaja seda juba kunstlikult õppida. Allikad: Alushariduse õppekava 2008. Muusikaõpetus, Eesti Haridusministeerium Kikas, E 2008. Rmt. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. TÜ Kirjastus Kuivits, M., Jukk, T 2005. Rmt. Mäng ja pillimäng - Õpetajaraamat Mellov, Z. 1999. Rmt. Rütmika loov liikumine. Koolibri Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt: Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex Pullerits, M., Jukk, T. 2007. Mängime muusikat. Avatud Meele Instituudi kursus 7
Noorel õpetajal on õnneks ka mõttekaaslasi. Ja vaev tasub ära ootamatult kingib ikka justkui vägisi näitustele veetud Madis oma kunstiõpetajale Viiralti albumi sissekandega: "Lugubeetud õbetajale tänulik õbilane." 9. "Vana mees tahab koju" (1983, trükiarv 40 000; teine trükk 1985) Ühes haiglapalatis toibuvad operatsioonist kuus meest: vana kaevur Simmo, miilitsavolinik Ütsmüts, pensionär Kuivits, keda lõuapoolikust ajakirjanik kohe Kuivikuks hakkab kutsuma, maamees Kattai ehk Vintske ja tõlkijast minategelane Albert Valter. Vaatamata valudele ja haiglavaevadele on palatis rohkelt lõõpi ja aasimist. Tasapisi tõusevad keskseks kaks tegelast seitsmekümneaastane Simmo, kel amputeeritakse mõlemad jalad, ja tõlkija Valter, kes ise pääseb küll kergemalt, kuid kelle poeg teeb isa haiglasoleku ajal avarii, milles hukkub inimene
annaabi.ee 
