mida pärsib happeline keskkond ja ajutine ülavesi. Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Kasvavad kõrge produktiivsusega laanemetsad. Põllumaana kasutamisel tuleb lubjata, kuivendada ja sügavkobestada. On naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) ja parasniiske deluviaalmuld (D) on sobivad liigniiskuse tõttu rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks. Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud kahkjad mullad (LPg) on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Näivleetunud (LP) mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sageli rajatakse neile muldadele kuusekultuure.
4.Survelise põhjaveega toitub maa-ala siis, kui alumiste pinnasekihtide reljeefist tingituna tõuseb põhjavesi maapinnani või väljub sellest allikatena. Selline toitumisviis esineb tavaliselt nõlvajalamitel ja teistel reljeefi madalamatel osadel. 5.Segatoitumine. Enamikul juhtudel saab maa-ala oma vee mitmel viisil. Sellist toitumist nimetatakse segatoitumiseks. 25)Kuidas või mille alusel hinnatakse mulla kuivendusvajadust ja milline on lahendus Eestis? Kuivendusvajaduse hindamise aluseks looduses võib võtta mulla liigniiskuse astmed. Liigniiskes keskkonnas tekkinud erinevad mullaliigid: · Mineraalmullad e. automorfseteks muldadeks, · Soostunud mineraalmullad e. poolhüdromorfsed, · Soomullad e. hüdromorfsed mullad. 26)Millised on kuivenduse eesmärgid nüüdisajal? Kuivendussüsteemi eesmärk on likvideerida pinnases liikuva vee kahjulik mõju ehitisele ja selle
annaabi.ee 
