Järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. Aa kiht peale tekkinud. Jõgede üleujutusalad. Põhiline osa Emajõe üleujutusajad, Matsalu kandis. 1,4% kogu maafondist, 0,8% haritaval maal. Üleujutused ei pea olema igal aastal. Jämedam materjal settib maha kaldalammil, kesklammil peenem, kõige kaugemale jõuab peenmaterjal. Emajõel oruveereni siiski üleujutust enam ei ole kuivenduste tõttu, vee kogused pole enam nii suured. Kaldalammil on lammiaasad rikkaliku kooslusega, kesklammil on luhad vaese kooslusega aga suure massiga,, jõgede kesk- ja ülemjooksul aasad, alamjooksul luhad. Paljude lindude pesitsusalad. Peamiseks 7 probleemiks lamminiitude niitmata jätmine, kuna siis hakkavad võsastuma (kevade poole on seal linnupesad, hiljem aga võib olla puitmaterjal liiga massiivne ning ei sobi enam loomadele söödaks).
Kuivendamise tulemusi võime hinnata ka puistute tootlikkuse (boniteedi) tõusu alusel. Võtame selle näitaja alusel tulemused kokku kasvukohatüüpide viisi. Siinjuures tuleb silmas pidada asjaolu, et puistute kuivendusjärgne suhteliselt madal tootlikkuse tõus (näit. 0,5 klassi võrra) võib anda täiendavat juurdekasvu absoluutväärtuses (tm) rohkem kui boniteedi tõus mitme klassi võrra. See sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Seniste kuivenduste mõju lodu kasvukohatüübi puistute tootlikkusele on küllalt tagasihoidlik, kuid kõigi puuliikide juures siiski positiivne (Kollist, 1972). Seniste kuivenduste tulemusel on kuusikute keskmine boniteet tõusnud umbes 0,5, kaasikutel 0,3 ja sanglepikutel 0,5 boniteediklassi võrra. Madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüübid on kõige kõrgema kuivendusintensiivsusega kasvukohatüübid hüdromelioratsioonifondis. Kui enamikus kasvukohatüüpides piirdus
joonistunud, kuid nooremate puude puhul on nähtav puude suurem aastane juurdekasv umbes 1968-1990 aastatel ning vanematel on see mõnevõrra lühem, umbes 1969-1988 aastatel. Mõlema puhul on peale aluselise saaste vähenemist hakanud puude aastased juurdekasvud jääma järk järgult väiksemaks. Nooremate puude (alla 100) puhul on võimalik märgata ka veel kahte aastase juurdekasvu suurenemise perioodi enne aluselise saaste mõju algust. Neid kahte perioodi võiks seletada Selisoos tehtud kuivenduste ja turba kaevandamisega 50 Joonis 20. Selisoost võetud 21 juurdekasvuproovi keskmine, kus punaste nooltega on märgitud Balti ja Eesti Elektrijaamade avamine. 1,2 1 0,8 mm 0,6 0,4 0,2 0 1847 1925 2003 1835 1841 1853 1859 1865 1871 1877
annaabi.ee 
