majandusharudega (kala-, vähivarud, maastiku-kujundus, veekaitse). Suubla ehk eesvoolu mõiste on muutuv ja mitmeti defineeritav. Käesoleva aine seisukohalt eesvooluna käsitletakse veekogusid kuhu suubuvad kuivendussüsteemidest tulevad veed ning seda vooluveekogude puhul ulatuses, kus veetase otseselt mõjutab süsteemide toimimisvõimet. Ka siin on toimunud mõiste juures muutused. Erinevalt varasemast eesvoolu tähendusest, kus kuivendussüsteemina käsitleti enamasti kogu kuivendusobjekti koos oma põhivõrguga, on tänapäeva mõistes eesvooluks ka endised kogujakraavid ja peakollektorid (Ø > 200 mm), kuhu suubuvad mitmelt kinnisomandilt tulevad veed. Kuivendussüsteemi suublaks on tavaliselt kas vooluveekogu (jõgi, oja, kanal) või seisuveekogu (meri, järv, veehoidla). Mõnikord on võimalik suublaks kasutada maa-alust veemahutit karstitühimikku või hästi vettjuhtivat pinnast. Kuid piiravaks teguriks võib siin osutuda põhjavee reostusoht
Kümmekond aastat tagasi oli see näitaja umbes 216 000 ha (Valk, 1995). Eesti rohkem kui miljonit hektarit soid (22% maismaast) on Teise maailmasõja järel (põhiliselt 19501990) tugevasti mõjustanud kuivendus. Kolmandik meie soodest on pöördumatult kuivendatud ja seal on katkenud turba looduslik juurdekasv. Enim ohustatud on allikasood, madalsoometsad ja liigirikkad madalsood. M. Ilometsa (2001) arvetes 90% kunagistest madalsoodest võib arvata kuivendatute hulka, sest piisab ühest kuivendusobjekti lähima jõega ühendavast magistraalkraavist läbi madalsoo, et viimane lakkaks olemast (s.t. turvast kasvatamast). Oma loodusliku seisundi on säilitanud ning kasvatavad endiselt turvast valdavalt rabad. 7.3. Seadused ja siduvad lepingud 1. RAMSARI (1971) KONVENTSIOON RAHVUSVAHELISTE MÄRGALADE KOHTA Ramsari konventsioon on rahvusvaheline leping, mis reguleerib märgalade kaitset ja kasutamist. Ramsari konventsioon kirjutati alla Iraanis, Ramsaris 1971. a. Algselt oli konventsioon mõeldud
annaabi.ee 
