Detailvõrk võtab kuivendatavalt maa-alalt vastu liigvee ja juhib selle põhivõrku Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest. Põhivõrgu ülesandeks on detail- ja piirdevõrgust vee edasijuhtimine suublasse Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamine ning selle edasijuhtimine põhivõrku või otse suublasse. Piirdevõrgu moodustavad piirdekraavid ja piirdedreenid Kuivendusintensiivsuse all mõistetakse kuivendamisega saavutatud niiskusreiimi vastavuse astet põllumajandusliku või metsamajandusliku tootmise nõuetele. Vajalik kuivendusintensiivsus määratakse, kasutades kuivendusintensiivsuse aluse ja kriteeriumi mõistet. Esimene nendest näitab, mille põhjal on vajalik kuivendusintensiivsus määratud - millise tootmisteguri parandamiseks maad kuivendatakse, näiteks kas taimede (puude) kasvutingimuste või pinnase kandevõime parandamiseks. See ei ole konkreetselt
Omadused: 1. Inertne enamusele pinnases leiduvatele kemikaalidele; 2. Täiesti veekindel; 3. Mädanemiskindel; 4. Suure tömbetugevusega, margst olenevalt 1,25...8,7 kN/m 5. Torketugevus margist olenevaß 5,8...30 kN 6. Juurestikule läbitungmatu 7. Suure "kohanemisvõimega" pinnase ebatasasustele Drenaaz Enkadrain. kasutatakse hoonete vundamentide juures püstdreenelemendina. Savipinnastes kus on suured vajumid saab kasutada vajumi kiirendamiseks. 33. Millised on kuivendusintensiivsuse alus ja kriteeriumid? Kuivenduse intensiivsus näitab veereziimi vastavust põllumajanduskultuuride kasvunõuetele, s.t. kui veereziim vastab nendele nõuetele, on kuivendus ehitatud vajaliku intensiivsusega, vastupidisel juhul on tavaliselt tegemist nõutavast madalama intensiivsusega. Kuivendusintensiivsuse alus näitab, mille põhjal on vajalik intensiivsus määratud e. millise tootmistingimuse parandamiseks on vaja maad kuivendada. Kriteerium on mõõdetav
Kindlustatakse nõlvajalamid, nõlvapinnad ja põhi. Kindlustusviisid on: ·puitkindlustust- nõlvajalami kindlustamiseks hagupunutis, - laud- ja lattkindlustus ·kivikindlustust- kindlustatakse truupide ja sildade ümbrust, kiirvoolusid, astanguid ·raudbetoon kindlustust- kraavi põhja ja nõlvajalami kindlustamiseks ·nõlvade mätastamine- iseseisev kindlustusviis, millega ühendatakse nõlvajalami kindlustamine ·nõlvade murustamine- nõlvade kindlustamisviis 34)Millised on kuivendusintensiivsuse alus ja kriteeriumid? Kriteeriumiteks on kuivendusnorm (põhjavee sügavus maapinnast) ja põhjaveetaseme alanemiskiirus. Kuivendusintensiivsuse kriteeriumid: Kuivendussüsteem peab tagama teatava kuivendusnormi, mis sõltub ala kasutusviisist. Parkides, haljasaladel on see seotud ka puude ja põõsaste liikidega (keskmiselt paplil 0,4 m, männil 1,0 m). Üldsanitaartingimustest lähtudes on kuivendusnormiks 1,5 m. Hoonete keldrite, tunnelite kaitsmiseks
Eesti kliimatingimustes on üle poole põllumajandusmaa ja umbes poole metsamaa sihipärane kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Tulevikule mõeldes peab arvestama ka kliima edasise muutumisega. On prognoositud, et ilmastik muutub ebastabiilsemaks, kevadine äravool väheneb ja sügisene suureneb. See tähendab, et kuigi vegetatsiooniperiood pikeneb, ei tarvitse pikeneda põllutööde periood, kui maade kuivendusintensiivsuse tõstmisega ei tagata sügiseseks koristusperioodiks vajalikku kuivendusnormi. Kuigi sademete aastamaht ületab oluliselt aurumise, ei ole sademete jaotus vegetatsiooniperioodil ja aastate lõikes ühtlane. Küllalt sageli võib ette tulla lühemaid või pikemaid põuaperioode, mis põhjustavad olulisi saagikadusid eriti köögiviljapõldudel ning puuvilja- ja marjaaedades. Ilmastikuriskide vähendamiseks ja stabiilsete saakide
annaabi.ee 
