Põhivõrgu ülesandeks on detail- ja piirdevõrgust vee edasijuhtimine suublasse Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamine ning selle edasijuhtimine põhivõrku või otse suublasse. Piirdevõrgu moodustavad piirdekraavid ja piirdedreenid Kuivendusintensiivsuse all mõistetakse kuivendamisega saavutatud niiskusreiimi vastavuse astet põllumajandusliku või metsamajandusliku tootmise nõuetele. Vajalik kuivendusintensiivsus määratakse, kasutades kuivendusintensiivsuse aluse ja kriteeriumi mõistet. Esimene nendest näitab, mille põhjal on vajalik kuivendusintensiivsus määratud - millise tootmisteguri parandamiseks maad kuivendatakse, näiteks kas taimede (puude) kasvutingimuste või pinnase kandevõime parandamiseks. See ei ole konkreetselt mõõdetav suurus. Kuivendusintensiivsuse klassikaliseks aluseks on taimekasvutingimused.
põllumajandusmasinateliikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadusuhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi siiski ehitatud. Näiteks1980. aastate algul rajati Väätsa metskonna rabamännikusse mõne ha suurune drenaazkuivenduse katseala. Järeldusi sellest katsest saab teha tulevikus.
t. kuivendusega tuleb luua selline veereziim, mis oleks igati soodne teatud liiki kultuuride kasvatamiseks ja tagaks nende maksimaalse saagi. Seoses põllutööde mehhaniseerimisega on viimasel ajal arvestatud ka teise alusega: pinnase kandevõimega. Selle järgi peab kuivendatud ala veereziim olema selline, mis tagab põllutöömasinate tööks vajaliku pinnase tugevuse nn. kriitilistel perioodidel - kevadise maaharimise ja sügiseste koristustööde ajal. Optimaalne on selline kuivendusintensiivsus, mille korral liigniiskusest põhjustatud saagikadude ja kuivenduse aastakulude summa on minimaalne. Kriteeriumi alusel töötatakse välja ka detailvõrgu projekteerimise alused. 35)Millest sõltub reguleeriva võrgu (kraavid, dreenid) vahekaugus? Olenevalt sellest, kuidas reguleeriv võrk maa-alale on paigutatud, tehakse vahet laus- ja valikkuivenduse vahel. Laus- ehk süstemaatilise kuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega
53. Millised on probleemid drenaazi rajamisel aedades ning spordiväljakutel ja kuidas neid lahendadatakse? Kuivendusviisi valikul võetakse arvesse liigniiskuse põhjused, veega toitumise tüüp, ala kasutamislaad ning ka majanduslikud kaalutlused. Aias rajatakse kuivendussüsteem koos aia rajamisega, s.o. istikute istutamisega. Mitmete aastate jooksul ei saada saaki ning sellega muutub ka tasuvusaeg pikaks.Aedades põhiliseks kuivendusviisiks on drenaazkuivendus. Kuivendusintensiivsus aias on mõnevõrra suurem. Eestis kasutatava intensiivsuse skaala jaotuse järgi on aias I astme kuivendus mis on tihedam võrreldes põllumaaga Aladel kus ei ole tähtis põhjavee sügavuse täpne reguleerimine ning eesmärgiks on pinnavee eemaldamine, kasutatakse ka kraavkuivendust.Drenaazi liikidest on levinuimad savitorudrenaaz, plasttorudrenaaz. Aias drenaazi remont ja taastamine on raskendatud. Seetõttu peab ka dreeni konstruktsioon olema töökindlam, ning ka seega kallim.Aedade ja
liikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadu suhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi siiski ehitatud. Näiteks 1980. aastate algul rajati Väätsa metskonna rabamännikusse mõne ha suurune drenaazkuivenduse katseala. Järeldusi sellest katsest saab teha tulevikus. 6.2.4
annaabi.ee 
