15 Puurindes valdavalt mänd, ohtralt ka kuuse järelkasvu. Põõsarinne puudub või on hõre, puhmarinne hästi arenenud. Samblarindes võib olla turbasambla laike. 2.2.5. jänesekapsa-kõdusoo kkt.- metsakõdu tüsedus on 2-10 (12) cm, seejärel kuni 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Puurindes domineerib kuusk, kuivenduseelsest perioodist võib olla säilinud sangleppi, saari, kaski või mände. Põõsarinne hõre või keskmise tihedusega. Rohurinne ja samblarinne sarnased jänesekapsa kkt.-le. Raie mõju metsale Raie tagajärjel muutuvad metsas valgustingimused, samuti mulla- ja mikroklimaatilised tingimused. Temperatuuri ajaline kõikumine suureneb, samuti suureneb hiliskülmade oht, mis mõjutab metsa uuenemise kiirust. Taimestikus hakkavad vohama kõrrelised (niidustumine,
cm, järgneb mustjas- või hallikaspruun hästi lagunenud sõmerja struktuuriga kuni 20 cm tüsedune kõduturba (T-hotisont) kiht. Lasundi alumised kihid on, sõltuvalt lähtetüübist, mitmesuguse lagunemisastme ja koostisega. Mullareaktsioon taime juurte piirkonnas on lähtetüübist olenevalt erineva happesusega (pHKCl 4,0-6,5) ning küllastusastmega (40-80%). Veereziim: Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30-80 cm maapinnast. Puurinne: domineerib kuusk, kuivenduseelsest perioodist võib olla säilinud sangleppi, saari, kaski või mände. Boniteet I III. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega: paakspuu, pihlakas, kadakas, vaarikas, toomingas, harilik kuslapuu, lodjapuu. Puhma-rohurinne: sarnaneb jänesekapsa kasvukohatüübi omaga. Sootaimed puuduvad või esinevad vähese ohtrusega (üldkatvusest alla 20%). Liigiline koosseis on varieeruv, sõltudes koosluse lähtetüübist, kuivenduse intensiivsusest ning puurindes
annaabi.ee 
