Neile metsadele järgnevad levikult nõmmemännikud (keskosas 10--20%, ääreosades, eriti kagus 30--40% sealsete metsade pindalast). Liigirikkaid (salu-) kuusi- kuid on kõrgustiku keskosas 5--10%, kagu- ja lõunapoolsetel äärealadel 3--5% kõrgustiku nende osade metsade pindalast. Niitusid on üldiselt vähem kui vabariigi teistes piirkondades. Suures ülekaalus on soostunud ja madalsooniidud, mis paiknevad raskesti kuivendatavates nõgudes ja jõe- orgudes. Suur osa kõrgustiku soostunud maadest ja soodest ongi niitude all. Aruniitusid on vähe, sest vähegi sobivaid kuivemaid maid kasutatakse põlluga. Metsa ja põllumaade levikus valitseb küllalt selge seos pinnavormistikuga. See ilmestab veelgi kõrgustiku üksikute osade reljeefi iseärasustest põhjustatud maastikulisi erijooni. Kõrgustiku metsavaesemateks ja enam põllustatud osadeks on künklik-lainjate tasandike ning
kaevatud kraavid 1.4...1.5 m sügavusteks, 3. hiljem kaevatakse lõpliku sügavuseni (1.7...1.8 m). 8 Kraavide põhjalaiuseks jääb tavaliselt 0.3 m ja nõlvusteguriks 0.25...0.3. Aeg kahe kaevamise vahel võib olla kuni pool aastat (kuni 1 aasta). Pärast kraavide rajamist ehitatakse tee- ja otsadreenid, puhastatakse tootmisväljad puittaimestikust, juuritakse, purustatakse pindmine kiht, profileeritakse tootmisväljad ja ehitatakse teed. Kokku kestab raba väljaehitamine 3 aastat, raskesti kuivendatavates rabades 4...5 aastat. Vastavalt soopinna mahatöötamisele tuleb kraave süvendada ja otsadreene sügavamale asetada. Viimane on küllaltki tülikas operatsioon. Enamuses tehakse käsitsi. On püütud ka mehhaniseerida. Plasttorude korral on võimalik neid välja tõmmata (6 m pikkused 110 mm plasttorud on siledad, tugevad korduvalt kasutatavad, otstes pressitud restid). Kuivendusnorm on arvutuslik lubatav minimaalne põhjavee sügavus kraavide vahe keskkohal.
annaabi.ee 
