sügavusest, kuivendusnormist, filtratsioonimoodulist ja äravoolumoodulist. Dreenide vahekauguse määravaid tegureid on väga palju ja seepärast on ka väga palju valemeid mille järgi seda arvutada. Kraavide korral sõltub vahekaugus samuti pinnasest. Kuivendajate vahekaugus oleneb nende sügavusest ja maa kasutusviisist. Dreenide vahekaugus on peamiseks teguriks, mis määrab kuivenduse intensiivsuse ja seega ka kuivendussüsteemide ehitusmaksumuse. Kuivendatava ala liigniiskus olla põhjustatud kas liigsest pinnaveest või põhjaveest. Pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on kuivendusvõrgu töö efektiivsuse seisukohalt õigem neid alasid kuivendada kraavitusega, sest pinnavesi pääseb hõlpsamini kraavidesse kui dreenidesse. Ka oleneb kraavide vahekaugus maapinna langust - mida suurem on lang, seda kiiremini jõuab vesi kraavidesse ja seda suuremad võivad olla kraavide vahekaugused. Põhjaveest
Võrreldes settebasseiniga on veesügavus märgalal väike ning seetõttu on tema vajalik pindala suurem. Heljumit ja toitaineid vähendavad märgalas toimuvad mehhanismid saab jagada järgmisteks osadeks: 1. voolukiiruse vähendamisega settib heljum ja sellega seotud taimetoitained; 2. toitainete sidumine märgala biomassis; 3. märgalas toimuvad keemilised ja mikrobioloogilised protsessid; 27. Millised on põhimõtted kraavide paigutusel maastikul? Kuivendatava ala liigniiskus olla põhjustatud kas liigsest pinnaveest või põhjaveest. Pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on kuivendusvõrgu töö efektiivsuse seisukohalt õigem neid alasid kuivendada kraavitusega, sest pinnavesi pääseb hõlpsamini kraavidesse kui dreenidesse. Mida suurem on maapinna lang, seda kiiremini ka pinnavesi liigub. Järelikult paigutades kraavid ristisuunaliselt pinnavee liikumise suunaga (maapinna suurima languga), saame hea kuivendusefekti
3. Tingimused puhkuse veetmiseks paranevad matkamine sõudmine *jahipidamine 4. Keskkonnakahjustuste vähenemine toitainete sidumine ja uhtainete settimine tootmisperioodiga võrreldes reostuskoormuse vähenemine *äravoolu ühtlus ning maksimaalsete tulvavooluhulkade vähenemine * kõrge põhjaveetaseme taastumine 5. Esteetilised maastikupildi paranemine vähese järvesusega ala mitmekesistumine 6. Majanduslikud edud raskelt kuivendatava ala kasutamine niisutus ja tulekustutasvee varud kalalasvatusvõimalused ümbritseva maaala väärtuse tõus Veekogu rajamisega kaasnevad negatiivsed tegurid: 1. Keskkonnamõjutused ehitusaegsed veekvaliteedimõjutused allpoole jääva vesikonna koormuse kasv mõju põhjaveele gaaside teke, ülestõusvad turbasaared randada ja saarte erosioon maksimaalveetasemaga kaasnevad probleemid voolu vähene ühtlus
annaabi.ee 
