TOIDUAINETE JÄRELE JA MAA-RESSURSSIDE VÄHENEMISE. 1. VILJAKUSE TÕSTMINE SAAGIKUSE TÕSTMISEKS EI PIISA VAID SORDIARETUSEST TULEB TAGADA TASAKAALUSTATUD MAAHARIMINE a. VÄLJA-VAHELDUS VÄETAMINE ERINEVATE KULTUURIDE KASVATAMINE EI KURNA MULDA b. KÜNDMINE ÄESTAMINE TÕSTAB MULLA ÕHUSISALDUST c. KASTMINE KUIVENDA-MINE KUIVADEL ALADEL RAJATAKSE NIISUTUSKANA-LEID. LIIGNIISKEID ALASID KUIVENDATAKSE 2. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMINE KOORMUS MULDADELE ÜHA KASVAB, OLULINE ON KESKENDUDA MULDADE KAITSELE a. MONO-KULTUURID ALEPÕLLUNDUS, ISTANDUSED KURNAVAD MULLA VÄLJA b. MULDADE TIHENEMINE RASKED PÕLLUTÖÖMASINAD, ÕHUSISALDUS VÄHENEB c. KEEMILINE REOSTUS ÜLEVÄETAMINE, TAIMEKAITSE- VAHENDID, RASKEMETALLID.
Väljasuremise põhjused/ohud: Elupaikade kadumine mõjutab 86% ohustatud linnu- ja imetajaliikidest ning 88% ohustatud kahepaiksetest; Võõrliigid; Loodusressursside ületarbimine; Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused; Inimtekkelised kliimamuutused (kaovad nn külmade piirkondade liigid); keskkonna saastumine (mürgid, õhusaaste, eutrofeerumine, reostused); avamaade võsastumine, põllumaade kasutamise muutumine, põllumajandus; metsade ja märgalade kuivenda. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad: 1963 alustas Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) teabe kogumist ohustatud liikide kohta ja nimestike (Red List) koostamist, mis on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Red List kui töövahend: Kaitse planeerimine – liigipõhine; Otsuste tegemine – lai skaala; Seire ehk monitooring. Kolm tasandit punastel nimekirjadel: rahvusvaheline, piirkondlik ja riiklik. NB
annaabi.ee 
