Enamik nn söögiseeni, mis moodustavad jala ja kübaraga viljakehi, moodustavad mükoriisa puudega. Söögiseente ABC - Õpi esialgu selgeks kümmekond tavalisemat liiki, sellest piisab; - Uuri, millise/milliste puuliikidega see seen mükoriisa moodustab mujalt pole teda ka siis mõtet otsida; - Mõtle nagu seen kus oleks mõnus elada ja/või oma eoseid levitada (et oleks piisavalt niiske, soe, vähe heina, palju kõdu...) erinevail aastail võib viljakehi leida mõõdukamalt kuivematest või märjematest kohtadest kui tavaliselt; - Ära söö neid, mida ei tunne üldse, ,,riisika moodi" seened vajavad sageli kupatamist. 26 - Seened sisaldavad põhiliselt kiudaineid ning vett ja väga vähe toitaineid. Kuna nad on pigem ,,loomsed", hakkavad valgud roiskudes vängelt haisema. Orhidoidne mükoriisa orhideed ehk käpalised ei oma seemnetes varuaineid.
endistel põllumaadel. Kooslused on suhteliselt liigivaesed, tüüpilised liigid on võnk- kastevars, harilik kastehein, punane ja lamba-aruhein ning jusshein. Paluniite leidub suhteliselt väikeste laikudena Kagu-Eesti lavamaal ja Kesk-Eesti tasandikul, mujal vähe. Sürjaniidud on omased madalatele karbonaadirikastele moreenkühmudele, künnistele, kuplitele ja oosidele. Nad on kujunenud sürjametsadest või kuivematest salumetsadest. Muldadest on tüüpilised keskmised või tüsedad rendsiinad, samuti kerge lõimisega leostunud või leetjad mullad. Lisaks mulla omadustele olenevad nii sürjaniitude kui ka pärisaruniitude taimkate ja nende liigiline koosseis inimese majanduslikust tegevusest ning sellest, millise loodusliku metsa kasvukohale on niit tekkinud. Iseloomulikud liigid on mägitarn, arukaerand, aas- ja mägiristik ja madal mustjuur ja angerpist.
annaabi.ee 
