Selliselt tekkivad osakesed moodustavad nn. sulfaadiaerosoole, mis osalevad samuti kasvuhooneefektis. Aerosooli osakesed toimivad vee kondensatsioonituumadena õhus, soodustades niiviisi pilvede moodustumist ja muutes kliimat jahedamaks. Väävli- ja lämmastikuühendid võivad õhus ka kuivalt, fotokeemiliselt hapenduda (oksüdeeruda) gaasiliseks väävel- ja lämmastikhappeks. Järelikult tekitavad need traditsioonilised hapestavad ühendid ka fotokeemilise saaste.(P.Anttila 1996) Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Kuivsadenemise intensiivsus sõltub saasteainete ja pinna keemilistest, füüsikalistest ja bioloogilistest omadustest ja seda on raske mõõta, sest erinevad pinnad (naiteks vee- ja taimepind) seovad saasteaineid erinevalt. Märgsadenemine moodustab hinnanguliselt 50-70% vääveldioksiidist ja lämmastikoksiididest pärinevate ühendite kogudepositsioonist.(P.Anttila 1996)
Tähtsaimad tekkekolded on liiklus ja energiatööstus. Atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ks. Looduslikud allikad on välk, muld ja kahjutuled. Ammoniaak vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Väävli ja lämmastiku depostsioon: Hapestavad ühendid eralduvad õhust kas märg- või kuivdepositsoonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha koos sademetega. Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Olukord Eestis: Kõige rohkem saastavad õhku tööstus ja liiklus. Happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem. Pigem on mureks aluselised sademed ja tolm Kirde-Eestis. Viimasel ajal on õhk Eesti kohal paranenud. Happesademete mõju inimesele: Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit
palju kiiremini kui mujal ja süüdistas selles happelisi sademeid. Tänapäeval teadlased tarvitavad üldjuhul nimetust happeline depositsioon (sadestumine), kuna suur osa happelistest ühenditest eraldub õhust ka täiesti kuiva ilmaga (Maasikmets 2004: 35-36). Happelised ühendid võivad maapinnale sattuda koos vihma, udu või lumega (märgsadenemine), aga ka läbi kuivsadenemise, see tähendab gaasilisel kujul või aerosoolidena. Kuivdepositsiooni põhjustavad nii õhurõhk kui ka õhuvoolud, mis kannavad saasteained maapinnale. Kuivsadenemise intensiivsus sõltub saasteainete ja pinna keemilisest, füüsikalisest ja bioloogilisest omadusest (Maasikmets 2004: 37). Happelised sademed tekitavad lämmastiku ja väävli oksiidide lahustumisel vihmatilkades. Kuna atmosfääri koostisesse kuulub vääveldioksiid, on ka puhas vihmavesi lahustunud tõttu nõrgalt happeline (pH= 5,5-6,0). Terminite happevihm kasutatakse üldiselt
annaabi.ee 
