TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II KUIVATAMINE Õppejõud: N. Savest Grupp: Tallinn 2010 1. TÖÖ ÜLESANNE 1.1. Tutvuda kuivatusseadme konstruktsiooniga. 1.2. Leida kuivatamisprotsessi läbiviimise etteantud tingimustel kuivatamise kiiruse sõltuvus materjali niiskussisaldusest. 1.3. Leida kriitiline, lõpp- ja tasakaaluline niiskussisaldus. 1.4. Arvutada õhu erinevate kiiruste ja temperatuuride korral kuivamistegur N. 1.5. Arvutada kuivatamise teise perioodi kestvus II ja võrrelda seda katseliselt leitud väärtustega. 2. KATSESEADME
sõelaosa taolises seadmes nagu näidatud joonisel 60. Pressformerilt suunatakse tihendatud kiuvaip kuivatussilindritele. Helveskuivatuse tehnoloogia kasutamisel tihendatakse kiuvaip tavaliselt kõrgsurvepressis ja suunatakse seejärel purustisse. Purustist väljunud massitükid liiguvad pneumotranspordiga helvestisse, kus moodustuvad väga väikesed massiosakesed (kiud, kiukimbud). Helvesti töö efektiivsusest sõltub oluliselt kuivatuskvaliteet, kuivatusseadme tootlikkus ja kuivatusprotsessi ökonoomsus. Mida suurem on massiosakeste eripind, seda efektiivsemalt kuivatus kulgeb. Kuivatus toimub tavaliselt kaheastmeliselt. Helvestatud mass juhitakse inzektorisse, kus ta seguneb kuuma õhuga ja liigub edasi õhuvoolus 1. astme kuivatustorni. Värsket kuuma õhku antakse tavaliselt 2. astme kuivatustorni, millest väljuvat töötanud õhku kuumutatakse uuesti ja suunatakse kuivatuse 1. astmesse
annaabi.ee 
