Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks. Laborites kutsutakse veestressi esile transpiratsiooni teel, kus lehtedest eemaldatakse vesi ja seda nimetatakse kuivatamisestressiks. Veestressiga on seotud ka soolastress ja osmootne stress. Kõigi nende stresside ühiseks omaduseks on madal veepotentsiaal. Veestress mõjutab fotosünteesi kahel moel: 1.Õhulõhe sulgumine ei võimalda kloroplastidel õhust kätte saada süsihappegaasi. 2.Mõjutab fotosünteesi mehhanismi. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik toime.)
Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks. Laborites kutsutakse veestressi esile transpiratsiooni teel, kus lehtedest eemaldatakse vesi ja seda nimetatakse kuivatamisestressiks. Veestressiga on seotud ka soolastress ja osmootne stress. Kõigi nende stresside ühiseks omaduseks on madal veepotentsiaal. 3. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik toime.) Igal taimel on oma unikaalne temperatuuri nõudmised kasvamiseks ja arenemiseks. On optimaalne temperatuur, kus taime kasv ja areng on kõige efektiivsemad ja on ka ülemised ja alumised piirid. Olenevalt kliimast, kus taim kasvab on ta suuteline taluma vastavaid
annaabi.ee 
