tuumadeta Jäätuumadeks võivad olla: jääkristallid, savimineraalid, lehti kõdundavad bakterid Missugune järgnevatest tingimustest on sobivaim loomulikuks jääkristallide külvamiseks? Ci pilved As kohal Missugused sademed esinevad maapinnal kui maalähedane temperatuur on natuke alla külmumispunkti ja õhutemperatuur kasvab kõrgusega? Jäätuv vihm 7 Atmosfääri stabiilsus: Märg- ja kuivadiabaatilise gradiendi erinevus tuleneb faktist, et latentne soojus eraldub tõusvas küllastatud õhuosakeses Missugune tingimuste paar töötab koos kõige tõhusamalt, et muuta atmosfäär labiilseimaks? Aluspinna soojendamine ja õhu jahutamine kõrgemal Laskumisinversioonid on kõige paremini arenenud kõrgema rõhuga aladel, sest need on seotud laskuva õhu liikumisega. Missugune järgnevatest keskkonna temperatuuri vertikaalsetest
Erinevalt kuivadiabaatilisest gradiendist, mis praktiliselt on konstantne, sõltub märgadiabaatiline gradient temperatuurist ja õhurõhust (kõrgusest). SELGITUSED: Adiabaatilised protsessid - termodünaamilised protsessid, mis toimuvad soojusvahetuseta ümbritseva keskkonnaga. Temperatuuri adiabaatiline gradient näitab keskkonna adiabaatilist temperatuuri muutust piki vertikaali, st kõrguse või sügavusega. Gradient - Temperatuuri kuivadiabaatilise gradiendi mõistes tõlgendatakse gradienti kui kasvu kõige kiirema muutuse suunas. Vee- ja õhumasside vertikaalsel liikumisel muutub temperatuur rõhu muutumise tõttu palju kiiremini kui soojusvahetuse tõttu ümbritsevate vee- ja õhumassidega. Seepärast on vee- ja õhumasside vertikaalsed liikumised vaadeldavad adiabaatilistena, kuigi nad rangelt võttes seda ei ole. 1. Kuivadiabaatiliselt tõusva õhu temperatuur langeb ca 1 °C iga 100 m kohta. 2
kohta vertikaalsihis. Eristatakse kuiva ja märga gradienti. Märgadiabaatiline gradient õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 C° võrra 100m kohta; märgadiabaatiline gradient iseloomustab kuivast adiabaatilisest gradiendist aeglasemat temperatuuri langust 100 m kohta küllastunud õhus. Miks on märja adiabaatilise gradiendi puhul temperatuuri langus aeglasem? Kuivadiabaatilise gradiendi temperatuuri langus leiab aset, kuni õhk on veeaurust küllastumata. Õhu edasisel tõusmisel temperatuur langeb ja saabub olukord, kus veeaur õhus hakkab kondenseeruma tekib küllastunud olek. Kui adiabaatiline olek kestab edasi, langeb temperatuur veelgi, kuid mitte nii palju kui küllastumata niiske õhu puhul. Selle põhjuseks on veeauru kondenseerumisel vabanev soojus, mis adiabaatilisel tõusmisel jääb vaadeldavasse õhumassi ja seega vähendab paisumisest tingitud
Mõlemat kiirgust neelab mõningal määral ka õhk, eriti aga selles hõljuvad vedelad ja tahked lisandid (pilve- ja udutilgad, aerosooliosakesed). Kiirgust neelanud maapind soojeneb, soojusvahetus maapinnalähedase õhukihiga tekitab turbulentse tõusva konvektsioonivoolu, mis tõustes adiabaatiliselt paisub, jahtudes sealjuures. Kui tõusev õhuvool lähtub kuivalt maapinnalt, siis on tegemist kuivadiabaatilise paisumisega, õhk jahtub ligilähedaselt 1 K 100 m kohta. Kui aga Päike kuumutab märga maapinda või veepinda, siis sisaldab tõusev õhuvool rohkesti veeauru, mis adiabaatilisel paisumisel jahtudes tilgakesteks kondenseerub ja kondensatsioonisoojuse eraldab (märgadiabaatiline paisumine); siis on jahtumine vaid keskmiselt 0,65 K 100 m tõusu kohta. Märgadiabaatilise protsessi tulemuseks on udu ja pilvede teke.