või eriti raske kuriteo. Viimase kahe aastaga on see arv tõusnud rohkem kui 5% . Eluaegsed vangid kannavad karistust üliraskete kuritegude eest raskendavatel asjaoludel: 33,4% - kasusaamise eesmärgil; 18.2% - eriline julmus; 12% - vägistamine; 11,7% - grupiviisiline kuritegu; 9,4% - riigiametnike mõrv; 8% - huligaansus motiivid; 7,3% - kodused kuriteod. Enamik kinnipeetavaid on sooritanud rohkem kui ühe kuiteo ja nende ohvrite arv on kokku 4125 inimest. Kinnipeetavatest: 36% on kroonilised alkohoolikud või narkomaanid 30% on vaimsed hälbed ja vaimuhaigused ning alkoholismist tulenev psühhopaatia 67% on retsidiivsed kurjategijad. Eluaegse kinnipeetava kulud riigile on aastas 3000 ( umbes 31000 USD). 5 inimest õpib kaugõppes, 2 õpivad kõrgkoolis. Haridustase : 64,5% kesk- või keskeriharidus 30% - lõpetamata keskharidus või põhiharidus 4% - kõrgharidus. Tööhõive
või Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda (§ 9). Karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised ja süüdivad füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet, ning eraõiguslikud juriidilised isikud. Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti seaduse järgi kuritegu, kuiteo toimepanemise kohas on see tegu karistatav (või kui seal ei kehti ükski karistusõigus ) ning see on toime pandud Eesti kodaniku või juriidilise isiku vastu või teo toimepanija oli Eesti kodanik või ta sai selleks pärast teo toime panemist või selleks oli välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja välisriigile (§ 7 lg 1). Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eestit toime pandud kuriteo kohta, mille toimepanijaks on teenistuskohuseid täitev kaitseväelane.