• keelekontaktide mõju grammatiseerumisele • “sundgrammatiseerumine” • grammatisatsiooni ja leksikalisatsiooni vahekord (vt järgmistelt slaididelt) • grammatisatsiooni tõlgendamine kognitiivse lingvistika raamistikus (käsi > käes, kõrv > kõrval jms.) Leksikaliseerumine – kitsalt: grammatilise ainese muutmine leksikaalsemaks; laiemalt: igasuguse sõnavara tekkimise protsess. Ülikoolis õppisime igasuguseid isme. Siin on veel palju agasid / kuisid. Niisugused degrammatiseerumise juhtumeid esineb keeltes harva. Sagedamini seisneb leksikaliseerumine mingi morfosüntaktilise konstruktsiooni uueks sisuliseks tervikuks muutumises. Nt meelespea < meeles pea! Harilikult ei annaks leksikalisatsiooni “pööramine” grammatisatsiooniprotsessi kirjeldust. Uuemates käsitlustes ei peeta grammatiseerumist ja leksikaliseerumist vastandnähtusteks. 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? U 1000 AD.
16. ... lahutada 7, 79 17. ... lahutada 7, 72 18. ... lahutada 7. 65 E Mälu 19. Millised olid need kolm sõna, sidrun mida pidite varem kordama? võti pall F Kõne 20. Mis see on? Näidake pastakat 21. Mis see on? Näidake kella G Fraasi kordamine 22. Korrake: „Palun mitte kuisid ega agasid.“ H Sõnaliste käskluste täitmine 23. Võtke see leht paremasse kätte. 24. Murdke see keskelt kokku. 25. Asetage see põrandale. I Kirjalike korralduste täitmine 26. Näidake patsiendile paberilehte kirjaga „Sulgege silmad!“ 231 J Kirjutamine 27. Kirjutage siia tühjale lehele mingi Ärge dikteerige, see tuleb lause spontaanselt kirjutada.
annaabi.ee 
