õpinguid....................................1854.aastal.Isa hakkas Pärnus välja andma ajalehte".......................................".Selles ajalehes avaldas Koidula .................. .Pärast tütarlastekooli lõpetamist sooritas ta 1862.aastal Tartu Ülikoolis ................................... eksami .Tartus ilmus Jannseni ja Koidula juhendamisel ajaleht"...................................".1873.aastal ta abiellus Eduard Michelsoniga ja nad kolisid......................... .Kuidula väga igatses ............................. järele.Koidula suri.................... .aastal.Algul ta maeti .........................,aga 1946.aastal toodi ta põrm .................................. . Tööülesanne nr 3. 10 väidet Koidula elust.Vasta "jah" või "ei". 1.Koidula neiupõlvenimi oli Michelson. 2.Ta oli esimene naisluuletaja. 3.Tema lapsepõlvekodu on Vändras. 4.Koidula töötas ajalehes"Perno Postimees"ja "Eesti Postimees". 5.Ta õppis Tallinna Ülikoolis. 6
Teisalt oli Koidulal kujunenud (meelelahutus)teatrisse üsnagi skeptiline suhtumine. Tõsise draama esitamiseks ja vastuvõtmiseks ei pidanud ta eestlasi aga veel küpseteks. Sõprade pealekäimisel otsustas Koidula lõpuks teatritegevuse Vanemuise seltsis enda õlule võtta. Koidula teater Eesti rahvusliku teatri alguseks loetakse 1870. aasta 24, juunit, kui Lydia Koidula näitemänguga ,,Saaremaa onupoeg" avati Vanemuise seltsi uus maja Tartus Jaama tänavas. Kuidula teatri põhinäitlejateks kujunesid arstiteaduse üliõpilane Heinrich Rosenthal, Koidula vend, gümnasist Harry Jannsen ja ametnik Tõnis Pekk. Naisi takistas lavale astumast seltskondlik moraal. Kuna noormeeste esinemisega naisterollides oldi harjutud, siis ei tekitanud see kummastust. Näitejuhina olevat Koidula abivalmis, aga nõudlik. Seda eesti teatri esimest etendust nägid umbes 250 inimest, ukse taha jäänute nõudmisel anti järgmisel päeval kordusetendus.
annaabi.ee 
