KUULAMISTÕKKED. Kuulamine põhineb alljärgneval: mõista kedagi nautida kellegi seltskonda saada midagi teada pakkuda abi või lohutust. . 1. Võrdlemine. Raske on kuulata, kui võrdlete kogu aeg, kumb on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaa...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
