Kunagi lubasid inimesed, et nende vajaminemisel aitavad nad paavsti ehk minna usku peale suruma. Nüüdseks jõudis see periood kätte ning asuti teele. Keskajal oli usk millegisse väga võimas ning leidus ka inimesi, kes oma sõna peavad. Tollal usuti, et kui sa midagi head teed, surud usku peale, siis saad sa järgmises elus parema positsiooni ehk elu ning õnne. Tööjõule tasuti ka maalappide kinkimisega. Minu arust on see väga naiivne, et sa jätad oma pere ning rändad kuhulegi tühermaale, et paganliud kombed maha suruda. Pean seda totraks, sest taevas parema elu saamine ei ühti minu põhimõtetega. Ning oma pere hülgamine aastateks põhjustab veel omakorda mitmeid muresid. Naine jab lastega üksi tööd rügama ning naabrimehe hooleks. Eelkõige tuleks oma pere seltsis aega veeta ning neid kodumaal heaolu nimel toetada. Võim on läbi aegade olnud tähtsal positsioonil. Ka tollal sõditi võimu pärast. Paavst oli andnud oma heakskiidu sõdida
Tänapäeval muretsevad inimesed pidevalt tapse ajakava pärast. Kiirustatakse alatihti kuhugi ning lähtutakse kindlatest aegadest. Kuid kui suur osatähtsus sellel kõigel on? Kõikidel liiklusvahenditel on teatud punktides, kus peatus tehakse, kindel ajahetk, mil nad peavad seal olema. Kõige parem näide on buss, troll või tramm. Meie igapäeva elu sõltub väga suuresti neist. Hommikul minnakse kas tööle, kooli või kuhulegi mujale. Paraku ei saa, aga alati väga täpseks neid asju jätta. Inimene peaks arvestama liiklust ja ilmastikku, sest need võivad muuta palju. Kõigepealt tuleks uurida välja sõidugraafik ning seejärel minna paar minutit varem peatusesse, et ei peaks sisimas rasket ja vihast sõimu esile tooma, mil peale mitmeid meetreid jooksmist, oled jäetud sulguvate uste taha hingeldama. Suureks segavaks faktoriks on tihe liiklus. Tööpäevadel on igal hommikul ja
Essee Tartu 2010 Kliimasoojenemine: inimese põhjustatud või looduse loomulik kulg. Tänapäeval väga aktuaalne teema kliimasoojenemine on pälvinud inimestelt suure tähelepanu. On arvamusi, et kliima soojenemine on ainult inimese poolt põhjustatud nähtus, mida võis ka näha loengus näidatud filmis. Teised aga väidavad, et see ongi loomulik looduse kulg. Kolmandad jäävad kuhulegi sinna vahepeale, kes arvavad, et see on nii üht, kui ka teist või siis ei oska olukorda hinnata. Mina isiklikult jääksin ka nende kolmandate hulka, kuna ei oska otseselt seisukohta valida. Olen küll veendunud, et inimene on kliima soojenemisele oma panuse andnud, kuid samas eeldan, et see võib ka olla maakera loomulik regulatsioon. Arvestades seda, et maakeral oli enne inimese arenemist industriaalühiskonnani juba kliima kõikumised, mis väljendusid
kasutusest kõrvaldamisse, näiteks esemed, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, lõppenud kasutusajaga ja praaktooted, kõlbmatuks muutunud ja saastunud materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Sellega seoses on tekkinud jäätmeprobleem, sest prügi pole enam kuhulegi panna. Pealegi üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Igal aastal toodetakse maailmasb umbes 100 miljonit tonni plastikut, millest näiteks lõpuks jõuab maailmamerre 10% sellest. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema
annaabi.ee 
