Üks inimene ei suuda oma käitumisega maailma muuta, kuid kuna enamik inimesi on massist mõjutatavad siis on vaja vaid lihtsalt lüket, et käivitada lumepalli effekt, mis tipneks ökoloogilise olukorra paranemisega. Kõige lihtsam viis anda oma panus oleks prügi sorteerimine, mis ei nõua indiviidilt ülemäära suurt energiakulu ega vaeva. Õnneks on selline käitumismall jõudnud enamike inimeste ajju sööbida vähemasti Eestis. Ka taaskasutus on võimalik variant säästa loodust kuhjuvast prügist ning prügimägedel tekkivatest gaasidest, mille tagajärjel suureneb kasvuhooneeffekt. Lihtsad asjad, mis aitavad hoida me linnu muutumast Napoliks. Aasta tagasi hulgaliselt meediakajastust saanud prügiuputus Napolis avas paljude silmad ja aitas rohelise mõtteviisi levimisele kaasa. Inimesed vajavad alati praktilisi näiteid, enne kui tegutsema hakkavad. Õnneks jõuab meedia enamike kodudesse ja kui siia
SISSEJUHATUS...............................................................1 1. GLOBAALPROBLEEMID......................................2 2. KLIIMA SOOJENEMINE.......................................3 KOKKUVÕTE..................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................5 Sissejuhatus Terminil ,,globaliseerumine" on palju tähendusi ja nagu üks autor on kommenteerinud, ,,mida rohme me üha kuhjuvast materjalist globaliseerumise kohta loeme, seda segasem tundub meile selle tähendus" (Amin 1997: 123). Üldiselt võib öelda, et globaliseerumine sisaldab endas internatsionaliseerumist, üldistumist ja transnatsionaliseerumist. Rahvusvahelisus ehk internatsionaliseerumise all mõistetakse tavaliselt riikide või nende esindajate tihenenud kultuurilisi, majanduslikke ja poliitlisi kontakte. Üldistus viitab sellele,
Kopsupõletik võib olla 1. Primaarne 2. Sekundaarne Jaotatakse ka patoloogilise pinna ulatuse järgi: · Lobaarsed · Lobilaarsed · Diffuussed · pleuropneumooniad ·Kopsude respiratoorne pind on väga suur (hobusel 500 m2). Tõsisemad hingamishäired tekivad hingamispinna väljalülitamisel. Põletiku puhul on hingamishäirete tekkeks vajalik väiksema hingamispinna kasutuks muutumine. Respiratoorse pinna vähenemine tekib põletikulisest infiltraadist ja alveolaarruumi kuhjuvast põletikulisest eksudaadist. · Kopsupõletiku puhul hingamine kiirem ja pindmisem vaagusnärvi pulmonaalharude erutuvuse tõus, mis enneaegselt pidurdab inspiratsiooni. CO2 ja põletiku toksiliste produktide kuhjumine verre ärritab hingamiskeskust ning põhjustab hingeldust. · Põletiku toksilised produktid kahjustavad müokardi, südametalitlus kiireneb. Takistus väikses vereringes püsib, venoosne rõhk tõuseb ja see soodustab tursete teket.