Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuhjumistendents" - 3 õppematerjali

Teadusliku uurimustöö alused 1-kontrolltöö
1
docx

Teadusliku uurimustöö alused 1. kontrolltöö

(3) tulemuste esitamise meetodid? 2. Uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse: a) vaatlus või b) katse? 3. Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7. Perioodiliselt teatud ajavahemike järel läbiviidavaid vaatlusi nimetatakse a) pidevvaatlusteks; b) korduvvaatlusteks? 8. Teaduslikke teadmisi iseloomustab: a) originaalsus b) subjektiivsus c)objektiivsus? 9

Muu → Teadusliku uurimustöö alused
206 allalaadimist
UUIRMISTÖÖALUSED
42
docx

UUIRMISTÖÖALUSED

(3) tulemuste esitamise meetodid? 2. Uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse: a) vaatlus või b) katse? 3. Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7. Perioodiliselt teatud ajavahemike järel läbiviidavaid vaatlusi nimetatakse a) pidevvaatlusteks; b) korduvvaatlusteks? 8. Teaduslikke teadmisi iseloomustab: a) originaalsus b) subjektiivsus c)objektiivsus? 9

Muu → Uurimistöö alused
72 allalaadimist
KÜSITLUS
17
docx

KÜSITLUS

eksperimendi puudulikust planeerimisest, subjektivismist eksperimendi tulemuste hindamisel jms. Ebateadlikke vigu võib rühmitada juhuslikeks ja süstemaatilisteks. Juhuslikud tekivad kord ühes, kord teises suunas, mistõttu nende mõju katse tulemustele on üsna tühine. Kui uuritavate objektide arv (valim) on piisavalt suur, siis pole neid vigu vaja arvestada. Süstemaatiliste vigade puhul on aga täheldatav teatud kindel suund või kuhjumistendents. Sellised tulemused põhjustavad katsetulemustes kõrvalekaldumisi kas positiivses või negatiivses suunas. Sellised vead võivad eksperimendi tulemusi väga oluliselt mõjutada ja moonutada. Katse tulemusena saadud uurimistöö tulemused on seda objektiivsemad ja usaldatavamad, mida vähem on neis süstemaatilisi vigu. Süstemaatiliste vigade hulka saab minimeerida kui katsealuseid on rohkesti ning eksperiment korralikult planeeritud. Eksperiment on paljude teadusliku analüüsi

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun