Lähtekivimis ei toimu mullatekke protsesse veel. D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - sinakashall, tekib kui muld on suurema osa aastast märg (põhjaveest) vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. AT toorhuumuslik horisont tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumishorisont. Jääb A ja T vahele O orgaanilise kõduhorisont koosneb lagunemises olevast vari T turvas vee ja orgaanilise aine rikas, soomulla horisont. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt. Kliimas ja veereziimist lähtudes võib mullad jaotada kolmeks: Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja
Kuivuse korral huumus koguneb ehk kamardub.Mustmuld on poorne,toitaineterikas, sõmer ning kõrge süsinikusisaldusega.Huumushorisondile järgneb sisseuhtehorisont.Mustmuldades toimub intensiivne mullasegunemine organismide poolt. 4.Kõrbete ja põõlkõrbete mullad-tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas,ning on sooladerikkad,kuna aurumise käigus jääb mulda soolasis.Seega peab taimedel olema kõrge kohastumisvõime.Sooldunud kõrbemullas on vaevumärgatav org.aine kuhjumishorisont,järgneb soolarikas b-horisont ja lähtekivim. 5.Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad-tekib kuumas ja niiskes kliimas,mis soodustab keemilist murenemist ja mineraalide teket.Tänu sellele org.aine laguneb kiiresti ning huumust peaaegu ei tekigi.Muld on happeline ja rikastunud Fe ja Al oksiididega,mis annab mullale punakaskollase värvuse(puna-ja kollamullad). - Leetumine,happeliste huumusainete toimel mineraalid lagunevad ja laguproduktid uhutakse sügavamale
annaabi.ee 
