Viinis elatus ta loomingi müügist, esinemistest ja andis ka valitud õpilastele tunde. Eraelu kulgeb hallilt, suhted naistega kujunevad keerulisteks, perekond jääb loomata, lapsed sündimata. See võis tuleneda tema raskest iseloomust (käitus ettearvamatult, etiketivabalt) aga ka tagasihoidlikust välimusest (lühike kasv). Liiati tuli kasvatada oma vennapoega, kes oli eriti isepäine.See kõik lõi eeldused probleemide hulga kuhjumiseks. K: Bagatell “Elisele” 1809. aastal antakse Beethovenile eluaegne pension kohustusega jääda alaliselt Viini. Juba sel ajal olid tal tuntavad kuulmishäired. Esimesed märgid sellest olid juba 28aastaselt. Oma viimased teosed kirjutab ta täiesti kurdina. Need olid tema 9. sümfoonia, “Missa Solemnis” ja 4 keelpilli kvartetti. Pärast kuulmise kaotamist pani ta klaveri klahvide ja hammaste vahele pulgad.
3. Teadusharu, mis uurivad maakoore ja elu arengut, näiteks paleontoloogia 4. Rakendusgeoloogilised distsipliinid, näiteks maavarade õpetus ja ehitusgeoloogia 5. Metoodilised või tootmistehnoloogilised geoloogia harud nagu laevandusgeoloogia ja puurimistööde metoodika Protsesside kiiruse ja ulatuse hidnamiseks on vaja korrektset ajaarvestust. Mina vanemad on kihid, seda s ügavamal nad asuvad nind mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks. Suhteline ajaarvestus piirdub kivmkehade tekkimise järjekorra selgitamisega, jättes lahtiseks geoloogiliste s ündmuste absoluutse kestuse. Suhtelise ajaarvamise meetodeid kasutatakse eeskätt maakoore kõige pealmiste kihtide – settekivimite vanuse hindamisel. Suurimateks ajalis-stratigraafiliseks üksusteks on ladekonnad, mille ajaliseks vastaks on aegkonnad. Ladekonnad jagunevad väiksemateks üksusteks – ladestusteks, ladestiteks, ladejärkudeks ja vöödeks.
Aegkonnad ja ajastud Geoloogi töö sarnaneb mõnes mõttes ajaloolase tööga, vahe on ainult selles, et kui ajaloolane saab teda huvitavate ürikutega tutvuda arhiivis, siis geoloogi jaoks on arhiiviks Maa ise oma üksteise peale kuhjunud kihtidega. Geoloogilise arhiivi loojatel tuulel, vooluvetel, hoovustel, vulkaanidel jt on väga erinev käekiri. Üldjuhul on siiski nii, et mida vanemad on kihid, seda sügavamal nad asuvad ning mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks. Meetodid Mõnedes tingimustes kuhjuvad paksud kihid väga lühikese ajavahemiku jooksul, teisal (näiteks ookeanide põhjas) seevastu kulub õrnõhukeste kihtide ladestumiseks sadu aastatuhandeid. Samal ajal on väga vanad kihid Maa sisejõudude toimel kohati kõrgele üles tõstetud, noored kihid aga sügavale alla vajunud. Ühtlasi võivad kihid olla kurrutatud, moonutatud, pankadeks rebitud ja korrapäratult üksteise peale paisatud. Ajaarvestuse meetodeid
annaabi.ee 
