Mõj. tegurid:*sademed*temp(aurumine)*suubuvad jõed*üh.maailmamerega HOOVUSED:peam. tekitajaks püsivad tuuled. LOOTED:(tõus/mõõn) Tõus on kõige suurem, kui Kuu ja Päike on ühel joonel. Gr.jõu mõju on pöördeline kauguse kuubiga, seetõttu liigub Maa keskpunkt ning Kuule lähemad alad rohkem Kuu poole kui Kuust kaugemal olev Maa külg(seal ka tõus). Suurimad tõusud on lehtrikuj.lahtedes(vähem ruumi, vesi ei mahu ära, üleujutus) RANNIKUDRannikutüübid: 1. Laugrannik- kuhjerannik- vee en. pole suur, ei vii setteid ära Vesi liigub lainetuses ringikuj., põrkudes vastu põhja viskub vesi rannale(laine murdub), kuhjab veepiirile rannavalli. Merre tagasi valgudes viib vesi osa setteid kaasa- kuhjab vee alla kõrgema leetseljaku e. rannabarri. 2. Maasäär- Vesi liigub püsivalt ühes suunas, kannab setteid rannas edasi. 3.Pankrannik- kulutusrannik, kuj- settekivimite paljandumisel. 4.Kulutus-kuhjerannik- 4.1Fjordrannik- tekib ookeani suubuvatesse liustikorgudesse,
• Sinna saab laevaga või muude veetransportidega. • Lisaks võib külastada Rootsi ja Soome vahel olevat Ahvenamaad. • Lähim lennujaam asub Stockholmis või Helsingis Pildil Ahvenamaa RIASRANNIK HISPAANIAS ASEND • Asub Hispaania loodeosas, Galicia piirkonnas • Tuntum linn Vigo RIASRANNIK HISPAANIAS RIASRANNIKU KIRJELDUS • Rannajoon käänuline • Esineb saari • Laugrannik, rannanõlv on tasaselt laugjas • Kuhjerannik TRANSPORT • Lähim lennujaam Vigos • Saartele saab laevaga • Üldiselt asub seal tihe asustus ning saab mitmete transpordivahenditega • Lisaks Galiciale, leidub riasrannikuid Musta mere rannikul ning Suurbritannia saarel HUVITAVAT Sõna “riasrannik” tuleneb sõnast rio, mis tähendab jõge. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://et.wikipedia.org/wiki/Sk%C3%A4%C3%A4rrannik http://en.wikipedia.org/wiki/Galicia http://en.wikipedia.org/wiki/Ria
Samuti ka avatus- mis suunas tuuled puhuda saavad. Reljeef, kivimid, avatus! Rannikutüüpide ja alltüüpide levik: 1 - õgvenduva lahelise kulutus-kuhjelise ranniku alltüüp kobedates setetes; 2 - õgvenduva kulutus-kuhjeline lahelise ranniku alltüüp aluspõhjakivimeis e. klindilahtede 3 õgvendunud kulutus-kuhjeline rannik; 4 - kulutuseline õgurannik e. õgvenenud kulutussrannik; 5 õgvendunud kuhjerannik e. kuhjeliseks õgurannikuks; 6 regioonide (IA) numbrid Randlate tänapäevane looduslik seisund. Kliimamuutused, mis meid ähvardavad. Randade arengus on hetkel aktiivne periood tulenevalt kliimast. Aktiivne looduslik periood. Tugevaid tsükloneid ja torme on nüüd rohkem ja tugevamad kui varem. Soojad talved, külmumata meri, kõrge veetase Tormide aktiivsus näib olevat kasvanud praegu, 2005, 2002, 2010. Kas just kliimamuutustest, aga ju vist
ebakorrapärast rannajoont – neemedel toimub murrutus, lahtedes enamasti setete kuhjumine, võimalik on ka nimetatud protsesside kombineerumine. Suur osa rannikust (77%) on ebakorrapärane, neemede ja lahtedega kas tugevates aluspõhjakivimites (nt Lahepere laht) või pudedates kvaternaarisetetes (nt Lahemaa lahed). Põhja-Eesti pankrannik (klint) on Ontika ümbruses murrutuse tagajärjel õgvenenud, samas Narva lahe idaosas esineb õgvendunud kuhjerannik. Erosiooni ja sedimentatsiooni koosmõjuna õgvenenud randu esineb Hiiumaal Kõpu poolsaare põhjarannal ning Liivi lahe piirkonnas. Rannavöönd (randla) on mere põhja- ja maismaavöönd, mida kujundab lainetus. Eesti-ala kaardistamisel 1955-1990 võeti mere rannajooneks Balti kõrguste süsteemi null-horisontaal. Kaarel Orviku on Eestis eristanud kulutus- ja kuhjerannavööndeid. Neil vöönditel on mõlemal 4 alltüüpi
annaabi.ee 
