kuni 5 000 m3 tuleb paigutada ehitistest vähemalt 10 m kaugusele. Saepuru, puidukoore ja -hakke lahtiste kuhjatiste ning lahtise saematerjali laoplatsi, samuti saepuru ja puidukoore kuhjatiste (ladustatava mahuga üle 5 000 m3 kumbki), omavaheline kaugus peab olema vähemalt 50 m. Saepuru, puidukoore ja -hakke lahtiste kuhjatiste allservas peab paiknema tuletõrjetehnika läbipääsukohtades mittepõlevast materjalist piire kuhjatise laialivalgumise vältimiseks. Tuleohutuskujad naabruses paiknevate teise kinnistu tööstushoonete ja ladudeni määratakse ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete põhjal ning kuja elamute ja üldkasutatavate hooneteni peab olema vähemalt 40 m. Palkide virnastamise platside kvartalid summaarse pinnaga kuni 10 ha eraldatakse üksteisest tuleohutuskujadega vähemalt 25 m. Juurdesõiduteed tuletõrje- ja päästetehnikale palkide virnastamise platsi kvartalitele peavad
Matmispaiku on teada palju. Taanis, Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Norras rajati varasel pronksiajal suuri liiva- ja mullakääpaid, põhjapoolsetel aladel aga kivikuhjatisi. Kääpad olid suuremad lõuna pool, neist suurima kõrgus on 10 m ning läbimõõt 50 m. Sellistes kääbastes võis olla väga mitmesuguseid siseehitusi; näiteks kivikirste, puust kambreid ja kirste. Kivikuhjatistes olid sisemised kivikonstruktsioonid tehtud suurematest kividest, kui need, mis moodustasid kuhjatise. Surnud maeti selili, riietatult. Panusteks olid meestel mõõgad, odad, ehtenõelad; naistel pistodad, noad, kaelavõrud, mitmesugused erinevatest materjalidest nõud. Panused haudades vähenevad geograafilises ruumis perifeeria poole liikudes kuni täieliku kadumiseni. Samuti vähenevad panused aja möödudes. Kuni u 1050 aastani eKr oli valitsevaks laibamatus, põletusmatused hakkasid algul levima Taanis ja seejärel mujal.
Mitmesugused siseehitused Algul laibamatus, hiljem põletusmatus. Piirkonnas seda esmalt Taanis. Panuseid rohkem kultuuri keskustes, nende hulk haudades vähenes aga perifeeria suunas. Põletusmatustega urnid. Ka põletusmatus, kus luud pandi lihtsalt lohku. V vähe on teada kohti, kus surnuid põletati, ilmselt väljaspool kalme ala. Laevkalmed. Taanis tammekirsthauad: maeti laipu, kirstud sulgusid hermeetiliselt säilinud rõivaid, juukseid, inimnahka. Kiviki kalme Skånes Rootsis. Kuhjatise läbimõõt 75 m. Selles suur kivikirst, mille kivid kaunistatud. Neil kujutatud mitmesuguseid tseremooniaid. Põlenud kivide hunnikud Rootsis. Skandinaavia kaljukunst: püügikultuuriga liituvad kaljumaalingud ja joonised (peamiselt põhjas); maaviljelusega seotud Lõuna-Skandinaavias. Nii püstjatel kui horisontaalsetel pindadel. Mitmed motiivid: laevad, veokid, künniriistad, relvad, riided, käed, astuvad jalad, ringid, inimfiguurid, loomad. Päikesekultus, viljakuskultus,
annaabi.ee 
